Välja ütlemata soovid


Olen mitmeid kordi oma kommentaarides ja postitustes rõhunud aususele. Aususele teiste vastu ja aususele iseenda vastu. Kes on suutnud kaasa mõelda on ka mõistnud, miks. Teistele räägiks selle asja natuke lahti.

Ausus iseenda vastu – või nagu Ramloff oma postituses ütles: Teadlikus iseeneses.

Kui ma austan iseennast olen teadlik oma vigadest ja väärtustest, ei ole sellist reaktsiooni nagu – Ahh see pole tähtis. Ahh see ainult minu rumal mõte. Ahh ma ei ole nagunii midagi väärt.

Kui tekib mõte tuleb seda ka edasi arendada. Ükskõik kui imelik või teistele mittesöödav see esialgu tundub. Kunagi ütles üks mu eeskujudest. “Ei ole Lolle mõtteid, on ainult mõistmatus, mis ei suuda mõtet tabada.”  Tihti juhtub nii,et pooleldi kogemata pillatud mõttest leiab abivajaja lahendi oma probleemile. Teise uitmõttest leiame oma mõttele uue lähenemis nurga.

Siit jõuame edasi suheteni. Me suhtleme iga päev, kuid me ei tea mida meie ümbritsevad mõtlevad, meid isegi ei huvita ja kui siis tekivad suhted mis puudutavad hinge – kardame, et mida teine sellest mõtleb.

Vähe on inimesi kes kuulevad teiste mõtteid. Seega nad ei saagi teada mida me tunneme või mida me kardame. Inimese praegune evolutsiooniline tase on andnud meile suhtlemiseks sõnad. Rääkige siis omavahel, andke teada mida mõtlete. Leidke probleemidele lahendused, enne kui need üldse probleemiks muutuvad. Olgem ausad Iseenda ja teiste vastu. Ei ole vaja valetada üksnes selleks, et järsku teine ei mõtle nii järsku ta saab haiget.

“Järsku Ta saab haiget.”

Aga järsku ei saa järsku annaks see hoopis vabama õhkkonna. Järsku saate tänu avameelsusele oma suhte hoopis kõrgemale viia?

Austame siis iseennast, et austada teisi meie ümber.

Üks kommentaar “Välja ütlemata soovid

  1. ma vaevlesin sama probleemiga, mis siis saab kui mõtted otsa saavad, ei saagi. Nad jätkuvad, haiget saamine on kaheotsaga asi, inimene kes ei taipa mida sa öelda tahad, väljendada oma arvamust või soovi, on see iseendale haiget tegemine…
    ma nüüd ei taha öelda et keegi paha ja keegi hea jne..
    ok. Kaitse on parim rünnak, sest vastane ei suuda seda ette oodata…
    Väärtsused lähevad ohtlikuks alles siis, kui tuleb mängu panused…sõprussuhted, usaldus ning dolerantsust. Kolm asja mida kaotada ei tohi…siis see ongi juba kaotus kui ühe oled kaodanud, sest siis tekib nõrgima lüli efekt ja inimene annab ise alla, tugevam võib võidelda tagasi, kes ei suuda, ei tohi öelda et ta poleks proovinud. Ma vaatan tänapäeval neid suhteid, nagu suhtutakse ükskõiksusega, mina sellega ei lepi sest inimesed kellele on läbisaamine normaalseks nähtuseks ja järgmine kord ei suhte tema hästi mõnes seltskonnas ning teeb n.ö kujundlikult öeldes rongi efekti, sõidab sinust üle. Siinkohal saabki öelda, et inimene kes omab väärtusi hingelt on suuremad kui need mida saab hinnata materjaalselt…

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.