Minu poole pöördus üks ema küsimusega: “Mida ma ometi valesti teen? Teistel on kõigil normaalsed lapsed, aga minu oma on nagu põrguline!”

Me olime selle emaga omal ajal klassiõed nagu nüüd minu tüdruk ja tema tütar. Võiks ju öelda, et ema liialdab kuid, mõni aeg tagasi küsis mu oma tütar peaaegu sama küsimuse: “Ema mis sellel tüdrukul viga on – ta on jubeda iseloomuga?”

Kui minu käest oleks seda küsitud umbes 5 aastat tagasi ei oleks ma midagi osanud kosta. (Elu Nägemine ei olnud veel nii arenenud kui nüüd.)

Milles on siis põhjus? Tegelikult väga lihtne. Tüdruk oli väiksena palju haige, mitte niisama haige nagu lapsed ikka vaid tõsised rasked haigused mida arstid sel ajal mitte kuidagi lastehaigusteks ei tahtnud pidada ja andsid väga halbu prognoose. Nüüd küsimus. Kuidas oleksite  teie, kallid lugejad, sellises olukorras oma lapsega käitunud? Olen kindel, et enamus oleks teinud oma lapse heaoluks kõik võimaliku ja mittevõimaliku, mida laps küsib seda ta saab. Olenematta soovist see täidetakse. Usun täiesti siiralt, et ka mina. Iseenesest poleks selles ju midagi halba.

AGA….

Lisaks haigele lapsele oli sel emal ka oma  haige ema põetada ja laps õppis kiiresti, et nii nagu ta häält teeb saab ta tähelepanu ja ta soovid täidetakse. Rahaliselt ei olnud nad eriti rikkad  ütleks, et elasid miinimumi piiril, kuid vaatamatta kõigele sai laps kõike mida tahtis. Vähe suuremaks saades õppis laps ära vanematega manipuleerimise ja oli ise veel selle üle teiste laste ees  uhke. “Ähh , mina panen ainult firmakaid selga, nad (vanemad) ei julge mulle muud osta. Ma ei pane midagi nii labast selgagi ja suren ära.”

Julmad sõnad 10 aastase tüdruku suust. Kusjuures selleks ajaks oli imikuea haigus “välja kasvanud” kuid tüdruk juba harjunud haigust endale õigustuseks tooma. Kas tahtlikult või tahtmatult aga tüdruk suutis endale ikka ja jälle õnnetusi kaela tõmmata. Kord murdis koolis vastu seina joostes käeluu, siis jälle vastlapäeva kelgutamises jalaluu ja harvad polnud needki korrad kui ta lihtsalt koolis kokku kukkus.

Samal perioodil püüdis ka mu enda piiga sarnast strateegiat kasutades üht-teist välja pressida kuid ju ma siis ei ole nii hea ema. Olen talle pidanud nii isa kui ema eest olema ja karmust oli minus omajagu. Õnneks areneb ka tema maailma ja elu Nägemine koos minuga. Ehk oleme suurematest karidest möödas kuid nagu öeldakse – mida suurem laps seda suuremad mured.

Tagasi siis selle teise ema loo juurde. Taustaks veel niipalju, et ta oli kooliajal, kui teda rohkem tundsin, väga leebe loomuga. Kuulusime nö “heidikute klassi”. Ei olnud suuri rahasi ega kaugeid reise ei olnud vanemad kusagil ülemusteks ega ligipääsuga defitsiidile. Alati oskas ta teisi lohutada isegi siis kui tal endal oli nii valus, et tahtnuks nutta. Ei kuulnud keegi teda kellelegi halvasti ütlemas.Tänaseks päevaks on ta siis selle, minu silmis, liigse leebusega suutnud oma lapsed üle pea lasta kasvada.

Laulusõnad küll ütlevad, et head lapsed need kasvavad vitsata. Kuid oma kogemus näitab, et väheke karmust peab ikka ka olema. Laps peaks teadma oma kohta, oma kohustusi ning suutma oma vanemaid austada. Oma õigused saavad nad niigi juba väga varases eas teada – seda juba lasteaias.

Mida minagi muud oskasin soovitada kui “oma mätta otsast ” ehk siis oma tervenemisega sama lahendust.

Ja see oleks?

Alustada tuleks alati iseenesest. Tihti tõmbame me enda poole just selliseid olukordi ja inimesi kui ise oleme. Sama reegel kehtib ka vanemate ja laste suhetes  – kui ma ikka kogu aeg kardan ja mõtlen, et ma ei saa oma lapsega hakkama siis hakkan majuba alateadlikult  programmeerima oma käitumist selliselt, et  lõpuks ei saagi temaga hakkama.

Lapsed aga kipuvad meid lugema nagu avatud raamatut. Piisab vaid pinnavirvendusest, et neil oleks teada mida me mõtleme või mida me tunneme. Ei piisa, et me teeme kodus vaid hea näo pähe, nagu oleks kõik kõigeparemas korras. Nägu on vaid mask ja lapsed oskavad näha maski taha.

Seega, ainus viis midagi muuta on MUUTA ISEENNAST.

1- Vaata enese sisse ja näe kas inimene keda seal näed on see kellega tahaksid hästi läbi saada, kas sa austaksid teda. Kui ta seda ei ole siis on see ju sinu enese otsustada selle ISEENESE muutmine selliseks kellega tahaksid hästi läbi saada.

2- Leia eneses TASAKAAL. Kuidas? Tänapäeval on eneseabi raamatuid nii palju, et silme eest võtab kirjuks. Minule andis väga head tuge Silva meetod. Mulle piisas vaid selle raamatu läbi lugemisest ja seal antud harjutustes järgimine

3- USALDA iseennast. Sa EI OLE rumal, saamatu ega inetu. SA OLED ilus, tark ja osav. Austa ja Armasta iseennast, et seda saaksid teha ka teised. Nagu ütleb vanasõna – Tee teisele nii nagu tahad, et sinule tehtaks, vaid pisukese mugandusega, sa pead ka iseennast vaatama nagu võõrast kellega sa tahaksid hästi läbi saada.