Tingimusteta armastus


Seekordne lugu siis taas elust enesest. Koht: Rakvere; Kütuse tänav.

Poiss, nii ma ta ristisin, tekkis ühel hetkel mu poe ukse taha. Suur nagu karu, tarkade silmade ja sõbraliku olemusega. Tegu oli kaukaasia lambakoeraga. Nähtavasti oli ta ennast ketist lahti saanud ja kolama tuld.  😉 Karvastik oli pruun ja kaelas oli tal must neetidega nahkrihm. Rihma küljes rippus selline tänapäevasem karabiin lõks. Muid märgiseid või siis metallnaastu aadressiga kaelarihmal ei täheldanud. Vanuseks julgeks pakkuda kõva kümme aastat. Rõõmsameelne ja väga-väga heas toitumuses.

No kaua ma istun siin ketis, pererahvas on kena aga ometi on Kevad. Tahaks ju ometi kõiki neid jälgi nuuskida ja kasse kiusata.

😀 Kummaline oli vaadata seda suurt looma, kes sugupuu järgselt oleks pidanud olema kuri ja väga territoriaalne, istumas poe uksetaga ja vaatamas selliste naeruste, kaisukaru silmadega läbi klaasi otse silma sisse. Minu koera keel oli nähtavasti roostes 😛 mul võttis ikka tükk aega taipamaks, et Poiss küsib juua. Esteks pakkusin siis väikese karbiga, nii umbes klaasi jagu, seda jagus vaid hetkeks. 😛 Nuuh siis läksin juba suurema nõuga. 5-liitrise ämbriga. Noh seda jagus ikka vähe kauemaks. Kokkuvõttes jõi ta mul terve öö jooksul pea kaks ämbritäit. Asjatas ümber maja ja torkas igale kliendile oma suure nina pihku. Enamusel polnud sellest lugu. Imestasid vaid, et nii ilus koer ja et kas minu oma. Kus sa sellega. Siin oli lugu hoopis vastupidi. 😉 Tundus, et Poiss oli hoopis mind omaks tunnistanud, nii et turvamees oli mul sel ööl uksepeal 😛

Miks siis “Tingimusteta armastus”. Selle suure looma olekust kiirgus selgelt Armastus, selleks ei olnud vaja midagi muud kui natuke tähelepanu ja kõrvatagant sügamist ja ta jagas seda armastust kõigile kes aga julges seda vastu võtta. Nii mõnigi mu öistest klientidest sai suure laengu positiivset energiat kaasa. See oli ilus kingitus emadepäeva hommikuks.

Siis, korraga kusagil kella kuue paiku hommikul oli Poiss sama äkitsi kadunud. Tema öisest külaskäigust jäid  vestma veel vaid joogiämber ja märgistatud tankurid ning laternapostid. 😉 Ning usun, et  paljud mäletavad seda hiigelkaisukaru veel mitu aega 😉

5 kommentaari “Tingimusteta armastus

  1. Nüüd siis tead , miks oma “naabrinaist” kaukaaslannat armastan ja iga päev kallistamas käin . Ta nüüd nagu oma pere liige . Seda enam , et meie koeraga ühine kutsikas ka oli . Kallistame , ajame juttu , kammime kasukat aga eelkõige on see ARMASTUS ja hoolimine . Pilte olen saatnud sulle samuti.

    Meeldib

Lisa kommentaar

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.