Ei märka ei saa aru


Räägid enese keeles

mina ei saa aru Kõrvuti

mina ei märka

sinu muutumist ilusaks

vahest

Pimedad linnatänavad ….

Viimaste majade taga ootab oht

Viimaste majade taga ootab …

Võõrandumine. Millest tekib kahe inimese vahel kes ometi saavad nii hästi omavahel läbi, võõrandumine?

Suhtlemise puudusest või hoopis pinnapealsest suhtlemisest. Enamus asju on argimured ja hingemured lükatakse tahaplaanile. -Ei ole õige hetk. – Ta nagunii ei taha kuulata  jne.

Hmmm. Miks ometi võtame endale õiguse arvata seda mida arvab meist või meie tegemistest meie kaaslane.

😛

Kujutage endale ette olukorda. Ma arvan, et sa arvad, et ma arvan sedasi.  Sina arvad, et mina arvan, et sa arvad asjast hoopis teisiti kui mina.

Sürr ja kasu mitte mingisugust.

INIMESED RÄÄKIGE OMETI OMAVAHEL. Rääkige asjadest ,mis teid tõeliselt liigutab. Paljastage oma kaaslastele see mida tunnete selles suhtes. SUHE ON KAHESUUNALINE TÄNAV. Üks inimene ei suuda suhet koos hoida, selleks on vaja mõlema soovi ja  tahtmist ja mis peamine siirust ning teineteise mõistmist.

Miks ma seda täna kirjutan? Mu hing on natuke kurb. Täna kuulsin jälle kuidas  “noored” ei suutnud oma suhet tervena hoida.

Põhjuseks jälle see omavahel  mitterääkimine ja kirsiks tordipeal veel tüütud sugulased.

Natuke tausta.

Nende vanusevahe jääb küll kuhugi 10 aasta kanti kuid neid koos vaadates ei paista sellest päevagi välja.

Mehel oli eelnev abielu ja lapsed nn täiskomplekt. Ka selle abielu lõhkus üksteisega mitterääkimine ja tüütud sugulased. Selle asemel, et kuulata ja  asju arutada omavahel välistati teineteise mõistmine ja otsused tehti kuulujuttude ja “heategijate ” sõnade kohaselt.

Võimust võttis usaldamatus.

Astume nüüd sammu eemale ja kujutame ennast sellisesse suhtesse. – Ma ei tea muidugi võib ju olla, et mu lugejate hulgas on ka inimesi kellele see on ainuõige peresuhte mudel, kuid mina paneksin isiklikult sellisest suhtest jooksu. Miks? Ükskõik mida sa teed, teed valesti. Ükskõik mida sa ütled, oled loll. (Selline arusaam on kujunenud oma silmaga nähtust ja ka sellest kuidas see naine käitus oma ümbritsevatega.) Üks on kindel, mina (kui oleksin mees)sellise naisega elada ei tahaks.

Nüüd paari sõnaga neiust ehk siis “teisest naisest”.  Tuleb tunnistada, et neiu oli tõesti natuke noor (kogemustelt mitte vanuselt).  Samamoodi nagu tuhanded naised alluvad “esimese naise terrorile”, lubas ka tema esimesel nende, seega siis teise abiellu tungida ja seda omatahtsi mürgitada. Oli ju see ikkagi mehe laste ema. Kartes pahandada või kurvastada meest, hoidis ta need tunded endale ja talus “esimese” terrorit vaikides. Kuid nagu öeldakse, kaua sa ikka kannatad. Kuhjunud tunded mida ei saanud/ei osatud vabastada muutusid kibestumiseks ja pidevaks hirmuks tuleviku ees. See omakorda väljendus armukadeduses. Ei läinud palju mööda kui ta käitus täpselt samamoodi kui “esimene”. Näägutamine ja kähvamine, normaalset rääkimist enam ei olnud. …

Ja siis “plahvatas pomm”

Pikalt pingelise õhkkonnas viibinud inimene muutub ettearvamatuks ja kaotab enesevalitsuse, hiljem seda kahetsedes. Kiire ja vihane lahkuminek.

Mees on mees. Varjab oma katkist südant kuid soovib neiut tagasi oma ellu. Telefonikõned, kirjad, sõnumid. Asjatu üritus. Miks?

Neiu on haavunud. “Pommi plahvatus” hävitas koos suhtega ka usu meestesse ja sealhulgas ka armastuse olemasolusse. Hirmust uuesti haiget saada ei vasta ta ühelegi mehe poolsele katsele kokku saada ja vestelda.

Ma ei mõista teda hukka, lootuste purunemine on valus ja kui see juhtub sellise “pauguga”  siis peab armastus olema väga tugev või inimese Tarkus võimekas, et taibata – ka sellised “Paugud” vajavad lahendit. Lõpetamata asjad keeratakse meile ikka ja jälle uuesti ette, me ei pääse neist. Õppetükid tuleb õppida, kuidas me ka sooviksime ilma nendeta hakkama saada.

Õppida teineteist aksepteerima

Õppida teineteist kuulama ja ka rääkima

Usaldada ennast ja oma kaaslast.

Viimaks veel. KEEGI EI SAA ELADA TEISE ELU. Igaüks peab oma vead ja õpitükid ise läbi tegema.

Ja ka mina ei saa nende vahel midagi muuta. Seda peavad tegema ikkagi nemad ise. Minu ülesandeks selles loos on ainult avada neile mõistmine universumi seadustest. Edasine on eranditult nende endi otsustusvõime ja langetatud otsuste tulemus.

ME KÕIK ELAME OMAENDA OTSUSTE TAGAJÄRGEDES

Kuid õppetükist loobumine toob kaasa sama õppetüki karmima versiooni. Kõik mis meiega toimub on millekski hea. Olenemata, et me seda kohe ei mõista.

EDIT:

Lisaks veel juurde, et oleks asjast selge pilt.

Sugulased elavad nende elu. Nende silmis ei olnud neiu mehele piisavalt hea ja seda mitte vanusevahet silmas pidades vaid neiu ei olnud silmakirjalik pugeja nagu esimesele ja mehe õele meeldiks. No ei saa ju hea olla selline naine kes meheõega ei lipitse. Esimene ja meheõde said omavahel väga hästi läbi ja õde eeldas siis, et tema teab oma vennale paremat elukaaslast (keegi tema oma sõbrannadest)

Mängu lükati veel üks neiu ja see daam oli alatu lipitseja ja täiesti sihikindlalt suhte hävitaja. Küsite millest järeldan?

Kui suhe oli katki aetud oli nn head aega vaid kaks kuud, kui enam polnud mees piisavalt hea ja oli vaja minna otsima paremat. Kuid kaks südant oli purustatud. Lihtsalt selleks, et kellegil oli vaja teiste elu elada.

5 kommentaari “Ei märka ei saa aru

  1. Rääkimine omavahel on oluline, aga teise mõistmine on veelgi tähtsam. Miks ta tegi niimoodi? Näiteks paljud negatiivsed asjad suhetes tulevad tegelikult suurest armastusest ja madalast enesehinnangust. Sest ei usuta, et teine tõesti võiks hoolida endasugusest ebatäiuslikust kaaslasest. Siis hakatakse kahtlustama teesklust, kasuahnust, truudusetust jne. Ja paisatakse need negatiivsed hirmud teisele näkku. Teine loomulikult solvub asjatutest kahtlustest. Andestamiseks on vaja mõistmist.

    Või siis selline tabuteema nagu seks. Kui mistahes põhjusel naine keeldub seksist, siis poleks tal mõtet imestada, kui mees kusagilt mujalt puudujääva leiab. Esialgu ei pruugi armastusel sellega midagi pistmist olla. Aga kui jätkata sealt vaid süüdistuste ja solvumisega, siis on lõpuks ka armastusega kõik. Ometi ei tahtnud sellist lõppu kumbki. Kahjuks lähtus kumbki vaid oma mätta otsast paistvast ega osanud hinnata ega mõista teise soove ja tundeid.

    Rääkida tasub siis, kui enne on mõeldud, mida öelda. Ja kui ollakse valmis kuulama teise ausat põhjendust, miks nii läks. Kui olukorra analüüsis selleni jõutud pole, siis teeb rääkimine asja hullemaks. Sest väljaöeldud sõnu enam tagasi ei võta.

  2. Just nimelt . kui ollakse valmis teineteist kuulama ja arutlema asjade üle nagu täiskasvanud peaksid .

    Olen ise kasvanud perekonnas kus selline arusaam ja aksepteerimine oli ja on veelgi vanematel olemas , on kurb vaadata kuidas minnakse kokku ja jälle lahku ja põhjuseks üksnes see ,et ei suudeta partnerit võtta võrdväärsena . Vaid praktiseeritakse meetodit ma arvan ,et ta arvab ,et ma arvan …..

    Kommunikatsioonivõime ja siirus ning usaldus . kui seda suudavad mõlemad pooled jäävad ära ka sellised lood millest kirjutasin .

    ehh olen vist idealist 😉

  3. vahel ei aita ka rääkimisest.. liiga palju sõnu on hoopis, kuid tegusid pole.. sugulasi kah pole.. egod on hoopis.. need on suured…;)

  4. Laiskus on see , kui enam ei viitsi kuulata .
    Siit edasi igavus , sest teine ei “taha ” teada…..jne.

    Taas uuele katsele , ennast muutmata …ah mis mina peaksin oskama kuulata, teine ei saa minust ju aru…kui ise suud lahti ei tee , ei saa teine kuulata.

    Paneks kurdid kokku , küll siis kuulevad..

    Näeme ja kuuleme just siis , kui viitsime silmad ja kõrvad lahti teha …

    Head nägemist ja kuulmist

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.