Tavaliselt püüan olla tolerantne enamuse inimeste olemuse suhtes. Kuid Hunt nagu ma olen, ei suuda ilmsele provakatsioonile või siis lauslollusele vastu seista ja plahvatan. Sõnu valimata ja vahest ka käsi käiku lastes. Enam ei jaksa. Kas ükskord tuleb arusaamine, et sellest pole kasu ja kulutan vaid enese närve? Kes teab.

Juurde pandud video kannab sedasama mõtet. Seda keelt ma teadlikult ei oska kuid südames saan sellest aru. See on and ürgmälult mis võimaldab asju mõista, mitte ajuga kuivõrd just südamega.

Inimene ja loom. Loom ja inimene.

Me oleme pärit Maaema hõimust.

Üks hõim.

Üks maa.

Üks rahvas .

Üks süda .

Me oleme üks tervik. Loodusrahvad teadsid seda, kuid tänapäeva inimene on selle unustanud.

Lõppu siis üks mu enda kokku pandud video. Rahulik mõtisklema panev instrumentaalmuusika ja kaunid pildid mis kajastavad loodusrahvaste pärimusi. 😉 Kui palju on tegelikult kunstnikud suutnud sellest talletada ja samas kohutavalt palju tarkusi ja teadmisi on läinud kaduma, sest enne oli see metslaste jura mis ei saanud ometi õige olla. Kuid kui lõpuks  siis avastati, et loodusrahvaste kultuuris on peidus Suured Teadmised – oli juba hilja.

Kuid õnneks on Universumi seadustel ja Teadmistel kombeks ennast ikka ja jälle avaldada. Kui siis on inimene piisavalt arenenud ,avatakse talle Ürgmälu väravad.