Mis on täiuslikkus?

Eks ka see on igal omade kriteeriumite järgi paika pandud. Kuid  meedia on teinud karuteene Täiuslikuks peetakse elu mammona orjuses. Meie ühiskond on juba selliselt arenenud, et raha on vajalik tarbeese, kuid kui selle saamiseks tallatakse jalge alla inimlikud väärtused …..?!

Teise jaoks on täiuslikkus kloostrielus. Oma kasinuse ja jumalasõnaga.

Igal oma. One have to follow its own instincts

Me räägime Ise ja Oma,  Enese. Inglise keeles on aga Üks – One. Me oleme Üks kõiksusega.

Mõistmine, et me oleme osake suurest universumist, see omakorda osa multiversumist ja teades ning tajudes oma väärtuslikkust. See on minu arusaama kohaselt see mida kutsuda Ülimaks Tõeks 😛

Kuid miks kipuvad inimesed kes otsivad Ülimat Tõde jääma lõksu suurte lubaduste külge. Alati tahetakse kellelegi alluda. Kellegi suuresõnaliste lubaduste järgi minna. Sealjuures mõistmata, et keegi (kui säravad tema lubadused ka poleks) ei suuda   meie eest meid valgustatusse viia. Oma elusaatuse ja olukordade eest tuleb meil endil vastutus võtta. Seega saame vaid võtta erinevad infod, need enesest läbi lasta ja kaaluda, kas see on meie jaoks tõde või mitte. Seejärel on võimalik ka valgustatus ehk siis mõistmine omaenese väärtusest ja omaenese tõelisest olemist.

Tihti on nii, et leitakse mingi eneseabi kirjandus ja kuulutatakse seda kui ülimat tõde – ainult see on see ainuõige. Raamatuga on veel võimalus, et ühel hetkel satub kätte teine raamat mis käsitseb sama vaimsust teise nurga alt ja ehk hakkab inimene mõtlema, et see eelmine oli vaid ühe autori nägemus asjast. Kuid hullem on asi tänapäeva arvuti  ajastul Pane vaid kokku südantlõhestav video suurte lubadustega ja väida, et JUST SINA  leidsid Ülima Tõe. Ning nõrgad inimesed loodavad, et neile pannakse seda õnnistust kulbiga kolu sisse . . .

Ikka ja jälle otsitakse täiuslikkust ja õndsust kusagilt väljast. Jätkan Jumalanna sõnadega SINA,

KES SA OLED OTSUSTANUD MIND LEIDA,

EI LEIA MIND IIAL, KUI SA EI TEA SALADUST,

SEST KUI SA EI SUUDA MIND LEIDA ENESEST EI LEIA SA MIND VÄLJAST EALESKI.

Kogu selle tänase mõttekeerise pani mu peas tegelikult kerima üks kommentaar Ramloffi juures. Keris juba paar päeva. Ei saa selliseid asju ju ometi esimese emotsiooni pealt välja visata, sest mõnes mõttes on inimesel (inimestel) ka õigus. Peamiselt selles, et tema jaoks on Laitman suur autoriteet. Kuid see viis kuidas tema oma autoriteete teistele lajatab ei kõlba ka kusagile. Nüüd jäävad küll samasugused lajatamised spämmifiltri taha, kuid minul teeb see inimene meele kurvaks.

Miks?

Põhjus lihtne – Tema arvates kui tema usku ei jagata on teised ebapuhtad, räpased ja kindlasti pimedad Valguse nägemiseks. Kuid kas on teiste halvustamine viis kuidas teisi tema arvates valguseni juhtida? Kahtlen siiralt .

Koolis on õpetajad eriti taktitud, kui õpilastele igas tunnis väärt kraami peale suruvad.

Paneme rõhu sõnale SURUB. Proovige eeslit vägisi suunata kuhugi minema – ebaõnn, seisab paigal kui naelutatud. Proovi teda porgandiga meelitada liigub nagu õlitatult. Siin ka vahe. Õpetaja ei sunni ega SURU kunagi midagi, Õpetaja lihtsalt paneb õpilased asja vastu huvi tundma. Pedagoog on see kes surub ja kärgib ja ähvardab.

Hea sõnaga meenutatakse Õpetajat veel aastakümneid hiljem kui pedagoog jääb õelate naljade ja vastikustunde esile kutsujaks väga kauaks ajaks. Seega nimede Õpetaja ja Pedagoog taga seisavad minu jaoks totaalselt erinevad teadmiste jagajad, ning see teine nimi on lausa sõimunimi. Kahjuks .

Läks teemast natuke välja kuid see Õpetaja lause pärineb sellest kommentaarist mis mu mõtte keerlema pani.