Tänaseks päevaks kolm päeva kui pole arvuti ligi saanud. Saabusin just sellisest toredast kohast nagu Nõidade Suvelaagrist. Korraldajaks siis Aigar Säde, kelle raamatut  “Seest välja” ma siin juba varem olen reklaaminud. Tore nädalavahetus oli, infot sai nii palju, et selle setitamiseks läheb nüüd aega. Suur AITÄHH Aigarile julguse eest seda üritust korraldada. Vaatamatta meediast läbi käinud nupukesele, et tegu oli pettusega. 😛 väitele, et telgid olid madalas kohas ja veeloigus ütleks nii, et telkla oli ette nähtud just künkaotsa ja hommikuse päikese pilgu alla aga vaja ju näppu pulsil hoida ja nõuda, et kõik kohe nõiduma hakkaks 😛 Siis ronitigi hoopis loenguplatsile.  Need kes olid kohal ja vähegi asju tajusid teavad, kuipalju asi oli pettus või tõde. Mitte ülim tõde kuid jälle üks killuke suurest puzzlest mille kokku panekuks me oleme siia maale tulnud.

Teemadering oli väga lai, alustades inimsuhetest energeetilisel tasandil  ja hingeenergiast ning lõpetades maaväliste tsivilisatsioonide ja kontaktidega nn tulnukatega. Miks nii-nimetatud? Sest paljud maaväliste tsivilisatsioonide esindajad on maal tunduvalt kauem eksisteerinud, kui meie seekordse elutsükli elu. Sinna vahele jäi ka vabamüürlus ja püramiidsüsteemid.

Et miks nii kindel? Aga kas suudate ära tõestada, et tulnukaid  ei ole olemas? Miks usutakse jumala olemasolusse kuid välistatakse maavälised tsivilisatsioonid?

See, et nende olemasolu ei usuta ei tähenda, et neid ei eksisteeri. Sama käib vaimolendite, inglite, erinevate jumaluste ehk siis usundite aluste,  haldjaliste ja metsavaimude kohta. Samuti võiks öelda, et Viilma teooria emotsioonide ja haiguste seotusest on uhhuundus. Ok solvuminse ja nohu vaheline seos on omal nahal kontrollitud 😛

Seega ei ole mõtet eitada lihtsalt selleks, et see teadmine ei käi kokku olemasoleva maailmapildiga. Tihti tahetaksegi meile näidata asjade olemust just selliselt, et me ei saaks aru mis tegelikult toimub.

Olen isegi paras skeptik, selles mõttes, et ei neela kunagi tervet õpetust alla, vaid selekteerin välja mulle olulise ja vajaliku info, kuid selleks on vaja LUBADA enesel mõelda ja arutada ajade üle, mis võib-olla on nii ja võivad ka mitte nii olla.

Skeptikuid ja muidu vingureid oli õnneks vaid murosa. Nende puhul tegi kurvaks tegelikult nende suhtumine räägitusse, isegi mitte see mida räägiti ei olnud neile niivõrd vastumeelt kuivõrd  suhtumine, et siiski peab INIMENE ISE enesel lubama olla terve, inimene peab lubama endal olla rahul endaga ja inimene peab uskuma, et ta on just see ainuke olevus, kes saab enda õnnelik olemisele takistuseks olla.

Eks ole lihtne öelda kuid raske teha. Samas ei saa mitte keegi teine meid õnnelikuks teha, kui me ise seda enestele keelame. Seejuures takistused ja õnnetused ning ka haigused on meie oma valik, hetkest mil me otsustame sündida siia maailma, et õppida järjekordseid kogemusi.

Saamahimus ja kasumiahnuses kohale tulnud külalistele võin vaid öelda – LUBAGE ENDIL OLLA TERVE JA ÕNNELIK .