Miks viimased?

Nu hää küll – selle suve viimased rahulikud hetked. Pole enam palju jäänud uue kooliaasta alguseni. Kes teab kas läheb elu pingelisemaks või saab ikka leida ka aega eneseotsinguks ja RAHU  olekuks.

😛 Samas on vist liiga pikalt seda rahu olnud. Juba nädal puhkust olnud ja eile suutsin enesele väljaelamiseks töö välja mõelda. Nimelt lõhkusin toast ahju välja. Tubli tööpäeva jagu tegemist. Et millega siis talvel toas sooja teen? Mul selline hea koht toal, et polegi vaja eraldi küttekollet – Köögis asuva pliidi soemüür katab selle vajaduse edukalt. Lisaks muidugi sel suvel lõpetatud maja soojustamine annab ka oma panuse soojapidavusele.

Ega me ju teagi mis või kuidas arenema hakkab, koolilaps juba nii suur, et saab ise enesega hakkama, kuid kool hakkab jälle oma finantse nõudma. Õnneks veel sel aastal suutis vald oma laste õppematerjalid kinni maksta kuid kuidas jääb söögiga? Seda teab vaid Jumalaema või Vanakuradi vanaema kuidas kellegile. Kuid paistab, et valitsustel pole sellest küll kõige vähematki aimu. Jeah tasuta kooliharidus.

Viriseda ju võiks palju aga mis sellest tolku, tuleb ikka ja jälle hambad risti suruda ja võimatuna näivatest olukordadest parim võimalik lahend välja võluda.

Loodame, et aeg siiski stabiliseerub ja ka kõigil kellel siiski on veel tahtmist tööd teha, see töö olema saab.

Selles mõttes ütlengi, et viimased hetked rahu. Ei pea veel aju võimlemist tegema, et ots otsaga kokku saaks, mida vähem peab kodunt välja minema seda vähem tuleb kulutusi.

😀

Võtsin lahti suvalise raamatu suvalisest kohast ,et leida midagi helget selle õõtsumise lõpuks ja leidsin eest sellised sõnad

Ja ma näitan veel teile tee, mis on üle kõige.

Kui ma inimeste ja inglite keeltega räägiksin, aga mul poleks armastust, oleksin vaid kumisev vask ja kõlisev kelluke!

Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõik saladused ja kõik tunnetatu, ja kui mul oleks kõik usk, nõnda et võiksin mägesid teisale paigutada, aga minus poleks armastust, siis ei oleks minust ühtigi.

😉 Armastus aitab üle ka kõige raskemast olukorrast. Armastus annab usku iseendasse.

Kuulen juba protestijaid “mul ei ole kedagi armastada – keegi ei armasta mind!”  Võtke alustuseks ennast. Armastage iseennast just sellisena nagu te olete,  leppige oma deemonitega, tehke need deemonid teadlikult enda omaks ja need ei saa teist enam võimust võtta.

Armastage ja austage iseennast, et suudaksite armastada ja austada teisi. See mida me eneses toidame,  seda kutsume ka enese juurde.