Inimene “Looduse kroon” nagu nõuka ajal üritati, juba lasteaias meile sisse programmeerida. Kahjuks see ka õnnestus. Kui asjale ikka riigi ladviku tahtmine taga on siis, pannakse ka karud polkat tantsima.

Ei taha ma siin seekord loodusressurssidest rääkida, vaid ikka inimmõistuse keerdkäikudest ja sellesinase ISEENESE mõistmisest, mida meie tänapäevaelus siiski väga vähe kohtab.

Õnneks siiski on need mõistmatuse ja ülbuse müürid murenemas, kuid aega läheb veel kaua enne kui Mõistmine nendest läbi jõuab, kuid areng on juba vaikselt näha.

Mõned ajad tagasi tõstatas Soileen oma blogis toreda mõtte: Koolisüsteemis võiks olla aine mis õpetaks Väikestele Inimestele seda kuidas ISEENDAGA sinapeale saada. Ehk siis aidata lastel juba varakult mõistma hakata, et edukus ühiskonnas sõltub eelkõige just ISEENESEga rahujalal olemisest ning mõistmisest, et tehes halba teistele tehakse eelkõige halba ISEENDALE. Sealjuured mõistmine, et halva tegemise alla käib ka teistele halva soovimine.

Ilus soov iseenesest kuid kes on need täiskasvanud, kes suudaksid ise eeskujuks olla. Vähe on meie hulgas neid kes ise sellise MÕISTMISE saavutanud ja veelvähem neid kes oskaksid või suudaksid seda lastele õpetada.

Osaliselt oleks see kindlasti sama nagu see õpetus mida Jeesus omal ajal inimestele õpetada püüdis ja tulemus on meile kõigile teada. Võimupositsioonil inimesed leidsid, et rahulolevad ja iseteadlikud inimesed on ohuks nende positsioonile ning ÕPETAJA TULEB HÄVITADA.

Meie hetkeseis kahjuks sama, väiksemadki katsed seadustada tundeid ja harmooniat põrkkuvad jäikade traditsioonide seina vastu. Millegipärast on aga needsamad traditsioonid ehitatud OMAMISELE – abielu tähendab üksteise OMAMIST, lapsed on OMAND, koht ühiskonna silmis sõltub sellest kui suur on sinu MATERJAALNE OMAND.

Millal jõuame niikaugele, et inimene ei vaja enam oma “nälja” kustutamiseks väliseid stiimuleid. Millal saabub mõistmine, et KÕIK SAAB ALGUSE MEIST ENESTEST.

Öeldaks küll, et kõik saab alguse kodunt, kuid kui kodu seinad on läbi imbunud traditsioonilisest jäikkusest, mis eeldabki seda et sa oled minu OMAND ja sa teed ja õpid just seda mida MINA tahan, tuleks anda võimalus näha ka teistsugust maailmavaadet, just koolis. Kindlasti ei tohiks see olla kohustuslik aine. Asjad mis on KOHUSTUSLIKUD kipuvad tekitama just vastuseisu. Teame ju kõik kuidas oli kohustusliku kirjandusega, mille hiljem peale kooli lausa huviga läbi lugesime.  “Sõda ja rahu” , “Jumalaema kirik pariisis” “Tõde ja õigus” neid on palju, ja neid ühendas kooliajal kolm ühist nimetajat mis nende lugemise kui sunnitööks tegi, need kõik olid paksud, klassikud ja KOHUSTUSLIKUD. 😛

VÄGISI VALGUSTUST EI SAAVUTATA. Selleks peab olema sisemine teadmine, et oled selleks valmis.

Andke siis ISEENESTELE luba näha imesid seal kus nad on, mitte sulgema silmi, sest autoriteet leiab seda mitte olemas olevat.

Lubage ennast armastada ilma omamiseta, lubage oma kaaslastel ja lähedastel olla just need kes nad sisemiselt ON. Sealjuures hoides ka ISEENESE ruumi just sellisena kus te ise ennast mugavalt tunnete ja ei luba kellegil teie eneste RUUMI reostada.

Siia lõppu paneks tsitaadi.

Pime usk autoriteetidesse on tõe kõige suurem vaenlane.

A. Einstein