Me kardame oma hirmu. Kui me aga oma hirmu ületame, avastame et see oli üksnes ilusioon.

Ühe naise sõnad, kes ületades ennast, hakkas tegelema asjadega, milleks ta teadis, et ei ole valmis. Kuid ta sai sellega hakkama. Taastades sellega oma eneseusu ja koos eneseusuga ka lagunema kippuva abielu.

Mis olid siis need hirmud? Tema enese sõnade järgi oli kõige suurem hirm, et teda enam ei vajata.

Olla vajalik. Tegelikult jube vajadus. Me teeme mida iganes ja kannatame iganes mida, et tunda end teiste poolt vajatuna.

Kas pole kummaline vajadus? Kes tahab siin vastu vaielda, neilt küsiks. Kui tihti kasutate ise või kuulete teiste poolt kasutatavat lauset “Ma olen oma elu sinu heaks OHVERDANUD ja sina tasud mulle sedasi!!!??”

😉 Tuleb tuttav ette? 😉

Nii paneb rääkima HIRM. Hirm selle ees, et meid järsku enam ei vajata.

Siia tahaks tuua näiteks paar meie oma kodueesti kõrgseltskonna daami, Laine Jänes ja proua Toots.

Lapsed said suureks kasvatatud ja oma elu peale saadetud, ei peljanud need naised oma elus “uut lehte” pöörata ja ka mehed vabaks anda ning ELADA ISEENDALE.

Siin võivad nüüd paljud porisema hakata ja väita, et hoopis nende mehed jätsid neid maha …. AGA. Nad oleks võinud ka jääda halama oma s***a elulugu ja rippuda oma ex i küljes, süüdistades ja skandaalitsedes. Nemad eelistasid hoopis minna ja tõestada ISEENDALE ja ka maailmale, et nad saavad hakkama. Ja nad said 😉

Nüüd paneks siia veel ühe illusiooni.

“Ma teen ennast tema jaoks vajalikuks, siis ta ei saa mind maha jätta, ta ei saa ilma minuta hakkama!”

Kulla naised ja ka mehed, kes sedasi arvavad, meie kaaslased saavad iseendaga väga hästi hakkama. andke neile vaid võimalus. Ainus mida sellise “takja” käitumisega tekitame on ahistus ja vihkamine. Te ei usu mind?

Vaatame natuke ringi. Inimene kellele kõik asjad tehakse “ette-taha”, kelle tegevust pidevalt kontrollitakse, kes ei tee teise meelest kunagi midagi õieti, tunneb end ahistanuna, tema väärust nullitakse iga hetkega, hinges tõuseb mäss. Inimene “plahvatab” kui olukord on muutunud tema jaoks väljakannatamatuks. Endine “takjas” kannatab plahvatuse vaikides ja allaheitlikult ära. (Isegi kui tegu on juba füüsilise vägivallaga) Taipamatta, et ta oma takjalik käitumine on selle välja kutsunud. “Torm ” möödas jätkab ta oma tegevust ja jälle kordub vägivald. Kordub niikaua kui hirm on suurem kui enese alalhoiuinstinkt.  See oli nüüd täiesti äärmuslik ehk kõige julmem kujund asjast. Sood jätsin määramatta, sest ükskõik kumb sugupool võib olla mõlemas rollis.

Noh,  jõudsime sujuvalt illusioonist tagajärgedeni. 😉

Miks arvan selle mustri nii kindlalt sellisena olemas olema, on mu enese kogemus ja mu enese tutvusringkonnas toimuv.

Iseenese käitumises sellist “takja” mustrit tuvastada ei ole kerge. Mina jõudsin selle äratundmiseni ikka mitmed südamepurustused hiljem, siis otsustasin enam mitte kunagi armuda. 😛 Kuid Kõiksusel olid minuga teised plaanid. Minu teele hakkasid tekkima mehed kes käitusid just täpselt samuti nagu mina enne, ehk siis “takjad”. Alustuseks tekitas see klammerdumine minus, nende vastu vihkamist, selle sõna kõige otsesemas ja karmimas tähenduses. Kui aga avastasin paralleelid iseenda endises käitumises, suutsin asja juba rahulikumalt lahendada. Kasutasin väikest valget valet, öeldes et mul on juba mees. 😛 Seega vabanesin takjatest ja sain selgeks mõlema poole tunded sellises olukorras.

Õppetükk sai selgeks ja ei läinudki palju aega kui minu teele tuli meesolend, kelle olemasolu ja ainult olemas olemine aitas minu elupuzzle kokku panna.

Kui ma vaid suudaksin edasi anda seda Rahu mis mu hinges on, seda teadmist et inimene on minu jaoks olemas samamoodi nagu mina tema jaoks. Seejuures elame mõlemad oma elu, ei ole klammerdumist ega kontrollimist. 🙂

Nüüd võite muidugi küsida miks arvan ma, et seesinane tunne, olukord, emotsioonid pole illusioon. 😉

Ehk ongi. Kuid ma tean, et seda olen ma terve elu otsinud ja vaatamatta sellele ei võta ma seda olemist kui “nüüd ja igavesti” vaid kui see kord lõpeb, tean mida tahta. 😉

Sedasama teadmist ja olemist pidasingi silmas oma eelmise postitusega, kui kutsusin üles oma kaaslasi mitte OMAMA vaid nendega koos OLEMA. 😉