Sedasi ütleb meile Kõiksus.
Tean, seda on raske uskuda, see on ju nii tavapärane ja sellest ju koguaeg räägitakse. Kuid me võtame seda kui mingit abstraktset unistust. Mis aga asja juures kõige hullem, isegi kui me võtame enesele eesmärgi seda uskuda, ühel hetkel me loobume ja teate mis, Kõiksus vastab meile. Sinu soov on mulle seadus.
Seega, me ise lõikame läbi oma soovide täitumise. Me keskendume sellele, mis on meie elus puudu ja kuidas me VÕIKS elada. Selle asemel, et olla tänulikud nende asjade eest mis on meil juba olemas. Olla ÕNNELIK, RÕÕMUS ja tunda ennast VÄGA HÄSTI. Tähtis on KUIDAS sa ennast TUNNED, millise sagedusega vibratsioone sa endast välja saadad. Lihtne on süüdistada teisi, et sul läheb halvasti kuid tegelikkuses tunned ennast halvasti – hirmust, kadedusest, tigedusest mida tegelikkuses tunned enese suhtes. Ka kadedus on põhjuseks, miks me ennast halvasti tunneme.
Ja see reageering, kui keegi julgeb seda meile otse öelda 😛 see on vaatemäng omaette, kuid kui me seda Iseenesele juba tunnistada suudame, saame seda muuta.
😛 Nii mõnigi teist ütleb nüüd, nojahh Hunt on jälle oma rattal, või et nüüd on lootusetult segi keeranud 😛
Asi pole sugugi nii “hull” 😉
Need on lihtsad tõed. Tunda ennast hästi. Saada kõik, mis on vajalik, et olla õnnelik. Kuid see on keeratud inimliku hädaldamise tõttu enamusele meist kinni. Mõelge nüüd natuke. Enamus ajast me mõtleme sellest kui halb meil on või kuidas me midagi kardame, sellega tõmbame aga enda poole mustreid mis toovad meile just neid samu asju mida me tegelikult endast eemale püüame ajada.Keskendudes halvale tõmbame me endale halba ligi. Keskendudes heale, ka sellele pisukesele mis meie elus on, hakkame nägema üha rohkem head ja mida rohkem head, seda paremini me ennast tunneme, ja samas vaimus edasi.
Seega on võti meie enese tundes ja mõtlemises.
Olen ennegi kirjutanud samast teemast, küll enamasti ainult töötusega seoses, kuid see kehtib kõiges ja kõigi eluliste soovidega. Soovi mida sa kõige rohkem vajad, ning keskendu sellele, SEE ON JUBA SUL OLEMAS, kuidas sa ennast tunned. Hoia see tunne eneses ja sa tõmbad seda enesele juurde.
See on KÜLGETÕMBESEADUS ehk siis SALADUS. 😉
YksikHunt mõtiskleb elust ja maailmast 
Tubli, jaga rõõmsalt edasi…
MeeldibMeeldib
Kui ei keskendu millelegi, mida siis ligi tõmbad?
Saladuse loogika järgi peaks hästi minema ainult neil, kes positiivselt mõtlevad ja vastupidi. Elus aga tihti nii ei ole, oma eesmärke saavutavad väga hästi needki, kes ei mõtle eriti helgelt. Näiteks 11.sept. terroristid 😛
Või ei tähenda positiivne mõtlemine kindlasti inimsõbralikku mõtlemist, vaid ainult oma eesmärgile ja eneseusule keskendunud mõtlemist? See selgitaks nii mõndagi.
MeeldibMeeldib
Taandub ju tegelikult kõik emotsioonile.
Tähtis pole mõte, vaid emotsioon, mis selle mõtte tagajärjel saadakse. 11,09 rünnaku puhul oli ju ründaja kui selline just ekstaasis oma peatse kohtumise peale oma loojaga ja tasu mida islamiusk oma märtritele lubab on kordi ja kordi suurem sellest, mis sellel vaesel usklikul eluajal iial olemas oli.
Põhjus miks pole tihti soovidel tulemust on aga veel lihtsam. Loobumine. Me väsime oma peas head uskumast kui me ei saa kõikekohenüüdjapraegu 😉 tekib loobumine ja teadmine – ma ju teadsin et see on suur jama- Miskipärast aga suudab inimene loobumist emotsionaalselt tugevamini tunda, kui uskuda, et kõik see hea mida ta tahab on tal juba olemas. Just JUBA ON OLEMAS, mitte et mul saab see olema 😉 Kui mõelda, et saab olema siis saabki kusagil tulevikus aga kas seda tulevikku ka ise näeb see on juba kahtlane.
Seega, emotsioon on see mis loeb.
MeeldibMeeldib
St polegi tähtis, kas soovitu ka tegelikult hea ja üllas on või kas teised näiteks selle tagajärjel kannatavad – kui on piisavalt tugev emotsioon, siis täitub soov? Karm lugu siis küll… eetikaga on sel juhul kehvasti.
Kui kaua on siis piisavalt kaua soovimiseks? Kui näiteks aasta aega soovida ja olemasolevaks uskuda, kas on piisav?
MeeldibMeeldib
Kahjuks tõesti.
Sellesama saladuse teadmine oli Vabamüürlastel ju olemas, kuipalju nad aga hoolisid milline oli nende tegevuse tagajärg. Tähtis oli vaid nende heaolu.
Seetõttu ongi väga oluline just seesama Sinu poolt välja toodud eetika tajumine, inimese enese sisemise mõistmise tase. See mis ma teen teistele teen ma tegelikult iseenesele. Su mõttekäik on hea, kuid Saladuse avalikuks toomisel ongi just rõhutud positiivse emotsiooni peale. Kui inimene suudab vaadata teisi samamoodi nagu ennast ehk siis taipab, et tema tegevus, kadeduse, ahnuse või vihkamise korral toob õnnelikkuse asemel hoopis kordades rohkem halba ja kannatusi, ei kasuta ta saladuse õpetust valesti.
Aja kohta on samuti käesolevas filmis toodud lähenemine. Piirid seab vastuse saamiseks siiski vaid inimene ise.
Kui nüüd minna saladusest eemale ja vaadata elu tegelikkuses. inimene kes suudab ainult “halada” ja kurta et keegi tema heaks midagi ei tee, saabki vastuseks just sellesama mittemidagi tegemise. Samas kui inimene kes oskab olla tänulik väikeste asjade eest oma elus saab neid väikeseid asju, mille eest tänulik olla, pidevalt juurde.
Minu elu viimase kahe aasta jooksul on mulle mitmeid kordi “ette heidetud” et olen niii positiivne. Samas kui ma vaatan tagasi oma elule oli mul enne palju rohkem millele tänulik olla kuid ma EI TUNDNUD, et see vääriks tänulikkust. Hetkel kui mu “kõvaketas” kokku jooksis, olin ma valiku ees, kas jätkata halamisega või “keerata ennast porilombis vähemalt selili” ja näha kui palju on tegelikult minu elus head. Ja et seda kõike endale meelde tuletada hakkasin vaikselt tänama “milleks iganes seda nimetada” Kõiksust selle eest mis mul olemas oli ja teades mis tunne oleks kui mul seda poleks, olin siiralt tänulik.
Armastus ja hingerahu tulid kiiresti, sellega koos ka paranes suhe tütrega. Nüüd võtan ette projekti oma majandusliku seisundi väga heaks muutmise. 😉
Lisaks veel, toonitan, uskumisest üksi on vähe, EMOTSIOON SELLE JUURES ON TÄHTIS 😉
MeeldibMeeldib
🙂
MeeldibMeeldib