Pea kõik meetodid enesearenduseks, mis mulle kätte on sattunud, alustavad nõudega teha oma minevikuga rahulepe. On see siis Rännak, Silva meetod, Saladused, Nõia ja sõdalase tee, neid on veel aga kohe ei tule kõik meelde. Kõik nad tahavad, et vaataksid üle oma mineviku “patud”.  Selleks et leida minevikus peituvad luukered või haavumised, mida ikka veel eneses kantakse, suutmatta vanu asju maha panna ja uute kogemuste vastu võtmiseks valmis olla.

Seekord siis suutis Ninataga mulle lajatada ülesandega mille elluviimine nii lihtne polegi. Kuupäevade ja sündmuste kokkuviimine pole kunagi mu tugevam külg olnud 😉

Nuhh, aga vaatame mis välja tuleb.

1. esimene inimene astus kuule 21.7. 1969.

Arvan, et sellel ajal olin ma veel vaid mõte issi peas kui sedagi, “kottidesse” laskumine toimus nii umbes aasta pärast 😛

2. John Lennon mõrvati 8.12.1980

Olin koolijüts ja kogu mu maalim piirdus kodupargi ja kooliga, seda viimast ei armastanud ma kohe üldse. Jutte Lennonist kuulsin alles palju aastaid hiljem kui hakkasin fännama Biitleid.

3. Tshernobõli aatomielekrtijaamas plahvatas 26.4.1986

Vat see on nüüd aeg mida isegi mäletan. Kuna aga tegu oli riikliku saladusega ei kuulnud avalikkus sellest niipea.  Teadsime ainult, et meie alevist läksid noored mehed “tehasevarisemisele appi”. Neid oli palju tänaseks aga kõik juba manalateed läinud. Viimane mees läks üleeelmisel suvel.

Millele pole ma aga tänaseni pihta saanud, miks see kiiritus nii kummaliselt käitus. Esteks oli siin kummaline tähelepanek, varasuvi – vist mingi kuu peale õnnetust- muutusid üleöö, teatud suunal, umbes 5meetri laiusel alal, puud sügisvärvidesse, seda väga pikal alal justkui noolest lastud. Mäletan, et miskipärast ei olnud ma seepäev kodus ja kui tulin oli vaatepilt rohkem kui kummaline. Emal, kes sel ajal laudas lüpsjaks oli arenes aga aastaid hiljem välja kehvveresus. Kange naine, maarohtude ja sisemise Väega seljatas haiguse, kuid selleks läks 20 aastat. Igaks juhuks käib veel aastas korra kontrollis. Samuti oli samal aastal sellessamas lehmakarjas suuremõõduline leukeemia puhang. Pea pool karjast hukati, mitte küll kohe, jagati kolhoosi pealt kokku “haigete lauta”ja sealt siis vähehaaval neid suri.

Sügisel kui Väimelasse läksin oli üks esimesi tunde meil sõjalises, just kiirituse mõõtmise riistad ja muidugi aatompommi rünnak 😛

4. Balti kett 23.8. 1989

Värske loomaarst asus kolhoosis tööpostile. Balti ketis oli palju juttu, vanemad kolleegid isegi läksid aga….  Salaaga nagu ma olin, jäin majandi loomakarjal silma peal hoidma. Paar pensionieelikut jäeti mulle toeks. Ega suurt miskit juhtunudki vaid mõni poegimine ja paar vasikate kõhulahtisust 😛

5. Estonia uppus 28.9.1994

Ootasin oma esiklast. Ei mäleta, et oleksin ööse üles ärganud, kui ka ärkasin keerasin külge ja magasin edasi. Unenäod olid natuke kummalised, vesi igal pool, kuid ei mingit hirmu ega hädas olijaid, vaid vesi.  Hommiku kui raadio lahti tegin ei saanud aru miks leinamuusikat tuleb. Siis telekast uudistest öeldi, et laev läks põhja. Ei olnud suurem asi reisisell ning seetõttu oli laevanimi Estonia mulle väga võõristav. Tekkis tunne, et nii, nüüd on eesti jälle venemaa võimu all, niipalju siis seda vabadust. Läks niimõnigi tund enne kui asjast täit sotti hakkasime saama. Laevahukk oli ju ööse mingi kolme aeg. Samal ajal läksid lüpsinaised tööle. Ema rääkis hommikul, et minnes oli näinud taevas valgussambaid. Uurisime suunda ja oletatavat laevahuku koha ilmakaart, seda siis meie vaatekohast ning suund oli just Laevahukule. Vennas kommenteeris vaid seda, et Karjased läksid hingedele vastu. 🙂

6. Diana suri 31.8. 1997

Ei mäleta täpselt kuidas see teade tuli, kuid olin just uuesti tööle saanud. Kuna riigikord oli muutunud oli ka põllumajanduses teised tuuled. Loomi kasvatati vaid turule lihaks, piimatootmine läks allamäge. Nagu keegi riigikogulane armastusväärselt põrutas: “Meil pole lehmi vaja, piima antakse ju poest!”
Minu uus amet oli siis õmbleja õpilane. Sain rahva hulka. 2 aastat lapsega kodus pani katuse sõitma 😛
Kuid neid emotsioone mis meediast tulid mäletan selgelt nagu oleks see olnud eile. Juuresolevat videot vaadates veel seda eredamalt. Oli ilus ja südamlik naine. Kuid lõpuks ikkagi Inimene.

7. saabus aasta 2000

Kus olin täpselt, ei mäleta kuid eks ma kusagil pidutsesin, piiga oli juba pea 5 aastane, see magas nii et mul oli vabadus 😉  Kuid  see peataolek suuremal osal inimestest oli koomiline.

Maailmalõpp on ukse ees. Patused, mida te pidutsete, te kõik lähete põrgu!!!! 😛

Milleeniumu viirust kardeti arvutites, et arvuti ei oska lugeda aastat 00 ehk siis vanad raalid lugesid vaid kahte viimast aastanumbrit.

8. toimus terroriakt World Trade Centerile 11.9.2001

Polegi ju kaua tagasi, kuid päeva enne seda ei suuda meenutada. Küll aga mäletan selgelt emotsioone mis valdasid.

Esimese uudise peale kujutasin ette, et tegu on mõne ulmefilmiga. Paralleelselt samal ajal olid ju kõik need Armageddonid ja muud kataklüsmi filmid. Siis kui selgus, et tegu ikkagi reaalse õnnetusega, meenus esmasena ennustus, mida minu selleaegse ülemuse ususektis oli kuulutatud.

Tegu siis Advendikirikuga kus liikus ettekuulutus kuidas suure riigi kaks kõrget kõrvutiseisvat hoonet põlevad ja langevad kokku nagu kaks kõrvutiseisvat küünalt sulavad.  Ja ütle siis, et ettekuulutused tõeks ei lähe.

9. Michael Jackson suri 25.6. 2009

Tegelikult ei olnud erilisi emotsioone. Olin tööl ja uudise sain lehe pealkirjade kaudu, lugeda neidsamu lehti pole meil lubatud, ostad ära loe palju kulub. Mõte mis peast läbi käis – Nii, et ka tema väsis lõpuks, keeldus lõpuni suureks saamast.Ja esimesena tema loomingust meenus Earth song. Hingekriipivalt hea laul oma sõnade, emotsioonide ja videoga.

10. milline uudis jäi meelde eilsest päevast või mida tegid eile?

Vat see on keeruline. Ilm oli harjumatult soe, -8. Sai külas käidud, Tarok konsultanti tehtud ja oma elutakistustest pea ees läbi murtud 😉 Tavaline igapäevane päev, mis varsti unub teiste samasuguste vahele.

Hmm ja keda ma siis loobiks?  Soileen, Ramloff ja uustulnuk Tulelaps.