Leidsin end selliselt mõttelt, kui vaatasin uut lastefilmi “Viimane Mimzy”

Kui paljudes meist on säilinud lapsemeelne kontakst ümbritsevaga? Asju mida me ei tunne, klassifitseerime kiiresti kahjulikeks, asjad mis on uued ja huvitavad kahmame kasumieesmärgil kasutusse, mõtlemata, kas tegelikult on sellest ka pikas perspektiivis kasu või kahju. Enamus asju meie elus on siiski vaid kasumile orjenteeritud. Lõppkokkuvõttes unustame, et on olemas palju sellist mida me ei tea ega tunne üksnes seetõttu, et meie mõttemall ei ole sellele kohandatud. Kui midagi aga satub meie teele sellist, kostitame seda hirmu ja paanikaga.

Kui teil õnnestub seda filmi näha, siis loodan, et püüate kasvõi hetkeks unustada, et tegu holliwoodi tehtuga nagu paljud “vaimsed” tegelased siin kiruvad, vaid püüate mõista selle filmi sügavamat mõtet. Muuseas film jookseb ka Viasati kanalil TV1000 Premium.

Avatus, Armastus ja Arusaamine. 😉

Kolm A- d. milleta on inimlikkus varsti hukkunud.