Olen korduvalt istunud arvuti ees et edasi anda mis on minu sees. Kuid vaadates valget lehte ei saa seda kuidagi ehte. Mõttekild variseb liivaks, kui jõuangi looma teist viimaks, miskit mu sees läinud katki, välja voolanud, peitunud vatti. Unevõlg nõuab oma ja võlg on võõra oma. Ei tasumata jätta saa teda, kui jätad - siis … Loe edasi: ****