…Ehk ka süü ja süüdistamise mäng.
Ma olen nüüd palju kuulanud ja jälginud, mis toimub nn vaimsete grupeeringute tegevuses. Mitte, et ma kedagi tema tegevuses õpetama peaks 😛 jeee Suur Õpetaja 😛 vaid asi, mis üha teravamalt silma riivab on see kuidas inimesed oma aadetele, oma elu ja õnne ohvriks toovad. Valdavalt on need aated aga oma aja ära elanud, talle eneselegi vastikuks muutunud, kuid EI SAA EGA TOHI JU LOOBUDA.
Sellised jäigad inimesed aga arvavad, et kui temal on halb ja valus, siis peavad ka teised kannatama. Reality check! Kui sa tunned, et sinu jaoks on midagi teises nii lootusetult “halba”, et seda ei ravi muud moodi, kui tuleriidaga, vaata palun iseenese sisse. Miks? Tavaliselt häirib meid teiste juures selline osa, mis on meis enestes katki, kiivas või valesti. Seega leppige kõigepealt selle inimesega, kes teile peeglist otsa vaatab.
Nüüd siis usunditest, õpetustest ja tarkuseteradest.
Sattusin paar päeva tagasi ühe blogi peale, kus inimene kirjeldas sama õpetust, mille olen leidnud, kuid mille toon oli vihkav ja ta tõi oma “usundi” õigustuseks oma vihkamisele. Julm. Kogu õpetusest olid järel vaid raamid ja terminid ja neidki kasutati ebaõiglaselt. Kangesti tuli paralleeliks jeesuse õpetused ja mis sellest peale tema “surma” sai. Milleks kirik ja võimukandjad selle õpetuse keerasid.
Milleks ometi käituda nagu keskaegne munk, kes on omaenese hirmus muutuste ees või hirmus, et tema siiatine usk valeks võib osutuda, hävitanud terve rahva ajaloo ja selle rahva Targad ja võimukandjad. Milleks kanda eneses vihkamist, kui see toob enesega vaid veelrohkem vihkamist ja halba enesetunnet. Vihkamine on emotsioon ning sellel emotsioonil on oma kindel sagedus, see sagedus aga on hävitav, lagundav ja samasugust vihkamist enesele ligi tõmbav.
Samuti on emotsioon armastus. Selle sagedus on aga loov, tervendav ja kaitsev. Mu jutt võib tunduda “roosa” kuid minu jaoks on selle värv hõbevalge 😉
Me EI saa elada kellegi teise elu, samuti EI SAA me võtta vastutust kellegi teise tegevuse või tunnete eest. Igaüks peab selle äratundmise siiski ISEENESE SEES avastama. Samuti pole meil õigust kellegi peale näpuga näidata ja öelda, et see mida tema usub on vale. Me oleme siin, et tunda, õppida ja kogeda, igaühel meist on oma teekond minna. Teades seda kõike on väga valus kuulda peretülidest, meilidest, mis on saadetud inimesele kes teiste meelest on neist erinevad, täis vihkamist ja süüdistamist. Olen selles kõiges vaid kõrvaltvaataja kuid inimesed, kellesse need lood puutuvad on ära teeninud minu respekti, tunnustuse.
YksikHunt mõtiskleb elust ja maailmast 
gruppides toimub kõik 10 kordse kiirendusega. energia mis grupis vallandub aktiveerub inimese kõik omadused. ja midagi pole enam võimalik varjata. Üksikulgedes ei saavuta kunagi sellist omaduste avalikuks tulemist kui seda on grupis. kui veel inimene on pühendanud end grupi tegevusele, siis on energia”laks” veelgi suurem. ja enne grupitegevusse asumist ei tea kunagi, millised omadused on inimeses veel peidus. Need ilmnenud omadused on veel sellised, et inimene ise neid ei näegi enne kui nad on väga suured juba, küll aga märkavad neid omadusi teised. Ja kahjuks nende omadustega, mida ei näe, ei saa keegi midagi ettevõtta. Jääb lootus, et ehk inimese teadvus suudab neid avastada.
MeeldibMeeldib
Selle nurga alt vaadatuna saan vist isegi aru miks see nii on. Kui inimene töötab grupis ja tõstab grupi aated enesest kõrgemaks, siis tõesti, ei olegi tal ju olnud aega iseenese sees olevate asjadega tegeleda. Siis võrdsustatakse grupp ja iseennast. Nähakse ainult seda head või siis eufooriat. Kuid, kui eirata iseenese vigu, selle eufooria valguses, hakatakse oma puudujääke kandma üle teistele. Tähendab, selle asemel, et iseenese sees oma “pahedega” tööd teha “ravitakse” teiste küljest tagasi peegelduvaid “pahesi” Siit siis ka vanasõna: “Teise silmas näeb pindu, kuid enese silmas ei näe palkigi.”
MeeldibMeeldib
Miks gruppi kogunetakse? Tahetakse saada, kas siis teadmisi, usku, kindlustunnet. Grupil on ka juht, tema on võtnud pähe, et teenib sellega inimesi, aga ta teenib sellepärast, et saada järgmises elus parem koht (see on nüüd konkreetne näide ühest grupist) see ei ole ju tingimusteta armastus, see on tingimus, sellepärast teen, et saada. Siis oleks asi õige kui grupijuht tahaks anda, oma teadmisi ja kogemusi kuid enemalt jaolt ei olegi juhil omal kogemusi, on ainult raamatust loetud ja üle võetud tõed. Sisuliselt pime juhib pimedat. Ok, las nad mängivad omi mänge, kuidagi tuleb ju oma vaba aega veeta aga asi läheb siis kurvaks kui gruppi sattub ka tegelik ärkaja, ka tema maetakse raamatute laviini alla. Tuleb õigel ajal grupist lahkuda.
Teatavale tasemele jõudnutele on gruppi kuulumine hea, sest kõigil on soov anda, kas siis rõõmu, kogemusi, tänu, teadmisi või lihtsalt rõõmsalt koos aega veeta. Võib küsida, et kui on andja, peab olema ka saaja, saajaks on Kõiksus ja läbi selle kõik teised.
MeeldibMeeldib
Kui ainult raamatulaviiniga asi piirduks. Tegelikkuses on ju enamus tarkusi raamatutest, kas siis saadud või on saadud sealt kindlus,et teekond mida minnakse on õige. Siin astubki mängu see nn mõtlemisvõime, et kogu selle vahu seest leida tõeterad. Karmiks muutub asi aga siis kui teised seda ärkajat hakkavad tagasi sikutama, väites, et teine on “valel” teel, kui tegelikkuses on see tee vaid erinev või siis tõesti, hoopis kaugemale jõudnud kui see nn grupijuht.
MeeldibMeeldib
On veel üks liik gruppe, mida saab nimetada uue ajastu gruppideks. uue ajastu õppimiseviis on muidu grupiviisiline, sest see annab lisavõimalusi, mida mittekunagi ei anna üks-üks suhtlemine. Võimalik, et paljud on selle äratundnud ja üritavad nagu suudavad ( eks on ka neid , kes rahateenimise pärast gruppe kokku kutsuvad). Nimelt kui tekib grupile katedraali sarnane aura ehk siis ühisväli, saavad sellesse ühisvälja tulla kõigi osaliste Õpetajad. Need õpetajad, kellel ei ole sellist maist keha, nagu meil siin. Ja siis toimub juba õpetus otse. Ja grupijuhile langeb siis ainult see töö, et see katedraali sarnane väli tekkida saaks. mida keegi õpib või arusaab, see on tema tajumise mõjust väljas. Kui aga üritab kontrollida, lõhub sellega kohe selle ühisvälja ja tulemuseks on osaliste “pettumus” ja vastik olemine.
aga eks selliseid koosviibimisi peab ka harjutama. ja harjutamise protsess ilmselt kah pole meeldiv kõrvalt vaadata. Ometi teeb just harjutamine Meistriks.
MeeldibMeeldib