Inimese loom on üks äraütlemata kummaline loom. Kunagi pole talle midagi meele järgi. Kui on “si** suusailm” – pole hea. Kui on talvekülm pooleteise meetrise lumega – pole hea. Kui on “troopika” – jälle pole hea. Nagu paha siga ja mitu viga 😛

Hommikul õhtulehte sirvides, jäi silma Els Himma imestus. Tegelikkuses oli see tagantjärele tõdemine vanast imestusest. 😉 Nimelt, oli tema omal ajal Aafrikat väisates, tõeliselt ja südamepõhjani pettunud, kuidas üks rahvakild võib ometi nii laisk olla. 😛 Kuid sellesuve maarjamaine palavus on ka selle, valearusaama, õigeks kallutanud.

EGA SELLE PALAVUSEGA MIDAGI TARKA TEHA EI SUUDAGI. Vot kuidas. Valgele parasvöötme inimesele on on vahest nii mõnigi troopilise- või ekvatorjaalvöötme elaniku tegemises mõistmatud. Aga ise samasse olukorda satutult, tunnistavad siiski helgemad pead, et kohaliku rahvakillu käitumine siiski ainuõige on. 😉

Kuid on olemas ka töid, mis saabki ainult teha sellise “põrgupalavusega.”  Muidugi ei pea see just selline palavus olema kuna oleme välja mõelnud ka alternatiivid, kuumakappide näol. Üks selliseid töid, mille sain ära tehtud just selle palavusega, oli auto tagaluugi roostetõrje ja värvitööd. Prohvidega ei konkureeri. Kuid, kui Finantsid kuluvad pangalaenude tagasi tagumiseks ja auto vägisi tahab roostehunnikut meenutama hakata, TULEB asjaga ise tegelema hakata. Ise tehtud hästi tehtud.

Väike reklaam ka siia otsa. Selline äri, nagu “Värvikuningas” pistis, mulle just selleks otstarbeks, auto originaalvärvi pihustipudelisse. Nii polnudki muud muret, kui vana saast eest maha, vajalikud tõrjed ja pahtlid peale ning värv uuesti selga.

Ehh Hundil on kuumast ajud pehmeks läinud 😛