Lause inimeselt, kes oma emotsoone absoluutselt ei kuula ja naudib inimeste tirriteerimist.

Kurb tegelikult. Minu käest on ka küsitud, et miks ma selliste inimestega üldse lävin, kuna nad minu energiat imevad. Jeahh, hea küsimus. eks vist harjumusest sellest ajast, kui mu eneseväärikus oli hullemas seisus, kui praegusel hetkel sellistel inimestel. Oli võimalus ÕPPIDA eks selle õppimise käigus olegi selgeks saanud, et vampiir jääb vampiiriks, isegi kui ta seda teadlikult ei tunnista või on selliseks muudetud teise vampiiri poolt.

Tagasi minnes pealkirja juurde. Emotsioonid tulevad ja lähevad, kuid nende poolt antud energia on püsivama väärtusega. Ka enesehaletseja hala on emotsioon, ning ainus “söödav” emotsioon tema jaoks. Lisaks veel viha ja süüdistamine.

Ohvri ja süüdistamise mäng, kuid minul on see õigus sellesse mitte laskuda. Kurb on, kuid kaua sa kannatad ja oled süüdistatav asjades, mis pole absoluutselt sinu teha. Ehk siis, saada süüdistatud teise inimese oma isikliku elu tehtud otsuste eest. Tüüplause: “Sinul on harmooniline kodu!” Ongi ja olen tänulik selle eest, paljuski on see just minu enese otsuste tagajärg.

Olen lõpuks ometi välja kasvanud sellest mängust. Kuid teeb kurvaks ja tigedaks, kui rünnatakse neid, kes ise ennast kaitsta ei saa ja seda just siis, kui omal on tulnud taluda alandusi. Saage aru ometi, see on surnud ring. Mida külvad, seda lõikad. Kõik millest pasundad või kuidas teistega käitud, tuleb Sulle enesele tagasi. Olgu see siis halb või hea. On seda siis tõesti ülemõistuse raske mõista.