Kus on loogika, tahaks küsida.

Merest saab alguse allikas, allikas muutub ojaks, oja jõeks ja jõgi suubub sisemaa järve.

Järve kallastelt tõusevad mäed, mille külgedel on majakesed, mis kui pärlid niidile lükitud. Seljatagant, siis mere poolt, tõuseb päike ja mäekülg saab säravaks säravaks. 🙂

Hingematvalt kaunis vaatepilt. Olen selle järve kaldal koos oma rekkameestest sõpradega, kes on seal ööbinud ning valmistuvad taas teele minema.

Teekonnal, merest järvekaldani, teadsin vägagi selgelt, et midagi on siin kummalist. Merest ei saa algust allikale, vesi ei liigu jkiiresti “vastuvoolu” kuid seda ta tegi. Mööda seda “tagurpidi” vetevoolu liikusin puutüvest uuristatud süstaga. Tean, et süstad tehakse teistest materjalidest kuid just selline nägi ta välja ja teadsin ka et tegu on just puutüvest uuristatud laevukesega.

Njahh, unenäo loogikad 😉