Lapsepõlv. Aeg, mis libiseb käest kiiresti, seda kiiremini, kui on vaja ennast teostada, et muutuda “nähtavaks.”  Igaühel meist on olnud see tee omanäoline. Omad õppetükid eluks. Omad mälestused, mida kaasa võtta täiskasvanu teele. Tagasiteed ei ole, võime vaid hinnata ja õppida, et tulevikus parandada käitumises tekkinud vead. Tihti ei näe me ka kaugemas täiskasvanu ajas, et meie enese suhtumised ja käitumised toovad meie teele just neid kogemusi mida me ISE  ligi tõmbame.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääikda. 🙂

Tegelikult tahtsin Teiega jagada ühte oma lapsepõlve maiust, mida nüüd uuendatud kujul, taas tegema olen hakanud.

Vanasti kutsusime seda pulgakommiks, täna avastasin meie kaubandusvõrku kammides, et nimetuse on ta saanud “idamaade maius”

Mida selleks siis vaja on:

200 ml suhkurt

50 gr võid

1 spl sidrunimahla

200 gr kooritud päevalille seemneid

100 gr linaseemneid

100 gr seesami seemneid

ning kannatlikkust olla kuuma pliidi juures 😉

Või, suhkur, ja sidruni mahl panna potti ja sulatada ühtlaseks voolavaks vedelikuks. Võib lasta ka karamellistuda seda vastavalt maitsele. Lisada seemned ja kuumutada rahulikul kuumusel, et seemned küpseksid. Siin on iga perenaise või ka peremehe 😉 maitse asi kaua kuumutada. Nüüd kui segu on korralikult segunenud ja seemned suhkru karamelliga kaetud kallata segu potist välja, niisutatud küpsetuspaberile (meie kasutasime niisutamiseks sidrunimahla) ja lasta jahtuda.

Hea on sellele massile nüüd sisse vajutada vaod, et oleks lihtsam jahtunud massi kommideks murda.

Suhkrumassile lisamiseks seemnete kogused ja/või liigid on samuti igaühe enese fantaasia ja maitse asi. 😉

Head isu.