Kummalisel kombel ei olnud ma üldse plaaninud siin uriseda. Vähemalt mitte esimeste tõeliste eksamiteni, kuid vahest paneb ikka tõsiselt urisema kui täesti tavalisest jutust ei saa aru täiskasvanud inimesed.

Ok, ma saan ka aru, kui kokku saavad täiesti erinevate hariduste, erialade, koduse tausta või siis vaimsete tõekspidamistega inimesed. Kuid kui väidetavalt siiski sarnase õppeedukuse ja huvidega inimesed ei suuda aru saada, mis räägitakse. UHH.

Vestlesin täna kuueaastase lapsega. Nohh, oli omaette ettevõtmine see läbi viia. 😀

Ja siis, olin sunnitud saatma vähe kurjustava kirja kursusekaaslastele ja usute või ei, see mis sealt tagasi hakkas tulema pani mind tundma, et räägin taas kuueaastasega. Õnneks mitte muidugi kõik. Kuid üks inimene suutis ka teistel pildi kirjuks ajada, nii et olin sunnitud oma jutu nn puust ette ja punaseks tegema. Aeg on hiline. Ma pole kindel, kas sellestki abi oli, sest vastuseid veel pole.

Urrauhh. Oktoober mõjutab ka mind. Õnneks on see varsti läbi.

Tähetargad, mis on novembri seis? Ma väga loodan, et Marss hakkab oma kodinaid kokku korjama.