Meie


Mis on see kummalise nime taha peituv kooslus? Meie – see pole Mina, see pole Sina. See pole ka Kodu. See on kõik need kokku. Alati ei pruugi seal olla Kodu, kuid kui me ühildame ennast sõna taha Meie – oleme me ületanud piirid, mis eraldavad meid teineteisest, ning kaudselt on selles koosluses ka olemas Kodu.

Kodu? Mis see veel on? Nii mõnegi jaoks on kodu vaid koht, kus magatakse või vahetatakse riideid, teise jaoks on kodu turvalisus. Vaikne sadam, kuhu saab alati pöörduda kui hullu puntrasse sa oma elu ka pööranud ei ole. Seega Meie on – Mina, Sina ja Kodu.

Meie – Sina ja Mina- me oleme erinevad kui ühe mündi kaks poolt. Tihti ei näe me teineteist kunagi, kuid – koos moodustame terviku.  Terviku mis esindab nii Minu kui Sinu tugevusi ja nõrkusi. Me täiendame üksteist.  Kodu – see kodu pole koht ajas või ruumis, see on koht nende kõige vahel.

See on tunne olla alati oodatud, alati vastu võetud kõigi oma puuduste ja “kiiksudega”. Alati just sellena hinnatud kes sa oled, ilma hinnanguteta. Sa oled see kes sa oled ja ma armastan Sind just sellesena nagu sa oled. Ei võrdle Sind kellegi naabriga. Ei vaata su olemise kunstile kiivalt. Sa oled see kes sa oled alati olnud. Ja Ma olen õnnelik, et mul on olnud au Sind tunda. Sina – Minu teine pool.

Sellised mõtted kerisid ennast lahti ühe “netijoomingu” teemadest, kuid need mõtted käivad eranditult kõigi kohta kes satuvad siia – minu netikoju 😉

Teisalt – kui teil on inimesi, keda te võite, käsi südamel, kutsuda oma Sinaks, ehk siis kellekski, kes täiendab oma olemisega teie olemist – öelge neile kasvõi mõttes: “Aitähh, et Sa olemas oled”

Liiga harva oskame me leida võimalust teise tänamiseks. Liiga tihti võtame teise osalust meie elus iseenesest mõistetavaks. See aga on suhte ja ka sõpruse surm. Kui ainult üks annab ja teine ainult võtab siis ei jää panipaika – Koju – suurt midagi alles. Siis ei ole ka enam kooslust – Meie.

Põhjamaa inimesele omaselt ei ütle me lähedastele sugugi lihtsat lauset, ma armastan sind. Siin annan  alternatiivi, öelge neile -Aitähh, et sa olemas oled. Uskuge, see annab teie suhetele palju juurde. Teie kaaslased tajuvad, et te siiski hindate nende olemasolu. Emotsiooni panka võlgu jääda tähendab lõpuks oma lähedased enesest eemale peletada. Andes neile aga kasvõi seda väikest tagasisidet, et te nende olemasolu hindate, saavad Sinad taas jõudu ja teie elu saab korda.

Aitähh, et te olemas olete. 😀   Aitähh Sipsikule, et mu tänased mõtted liikuma tõmbas, Olengi juba liiga kaua vaikinud. (Koolitööde kõrvalt ei jää lihtsalt enam materjali.)

2 kommentaari “Meie

  1. Kodu peaks ju olema koht, kuhu tahad alati minna, kus sind oodatakse ja kus elab armastus.
    Kas sellel kolme sõna ütlemisel ongi praegu üldse tähtsust kuigi inimesed on harjunud neid ütlema ja tahavad ka kuulda. Armastust ei saa panna niivõrd sõnadesse, aga on võimalik panna tegudesse. Kõik peaksid olema ettevaatlikud oma sõnadega. Valesti öeldu võib teisele inimesele põhjustada kannatusi.Suur oskus on öelda asju heatahtlikkusega, ilma tahtmiseta muuta teist. Me ei peagi ütlema neid kolme sõna, vaid tõestama oma tegude ja olekuga, et me tõepoolest armastame. Nii hea on tunda, et oleme üks nende hulgast.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.