Kui palju meid (humanoide) tegelikult on? Kui paljud me julgeme endale teadvustada, et meie ise oma otsuste ja uskumustega juhime oma elu ja saatust? Sattusin oma kalli sõbra ja teejuhi, Cristal Ra Laksmi blogisse, mis tõstab just sellised küsimused. Kuna WP on hetkel minu pikast eemal viibimisest veidi segaduses, siis panen oma kommentaari ja mõtted tema postituse kohta oma blogisse 🙂

Ühiskondlikud tõeks-pidamised on hävitanud nii mõnegi geeniuse ja vabamõtleja. Ja mis siis on tegelikult see tõeks pidamine? Just nagu sõna väljendab, mingi grupp inimesi on saanud kokku ja võtnud omale “tõeks” mingi vaatenurga ja leppinud kokku, et ainult selline saabki tõde olla. Kas aga see tõde on ikka selline tõde mida kõigile peale suruda?

😉 küsimused, küsimused küsimused 😉 Millised on võimalused, et ülima tõe asemele tulevad ülimad küsimused?

Siis ongi just sellised kirjutised nagu Cristal Ra blogis, minu jaoks nagu värskendav tuuleõhk sumbunud suveöös. Mõistmine aga kui valgus ja uue algus 🙂

Cristal Ra mõte on suurepärane ja paneks selle ka siia.

“Sest tuleb kord päev kus surfilaud sobitub õigesse lainesse ja maailm keerdub unikaalsete inimeste keskmesse. Sest nemad on need, kes hoiavad selle planeedi saatust iseenda kätes.” 

Ja tõesti, kui oskad kuulata ja tajuda oma ümbritsevat siis ühel hetkel, kui sa seda endale lubad, tõused elulaine turjale ja naudid sõitu.

Usun, et edaspidi kirjutan taas tihedamini. Kool on läbi ja diplom taskus. Uued sihid ees ja uute otsuste langetamise aeg käes. Kuidas saab veel paremaks minna?