😀
Ei kakle hetkel kellegagi, kui siis vaid iseenese minaga, kes on mingist hulljulgusest teinud liigutuse, mis hakkas füüsiliselt kehalt lõivu võtma. Alati võib ju öelda, et “Oh, viirushaigused kallal, ei muud” nunähh 😉 aga viirushaigused ei anna tagasi minuteid peale energeetilise ludistaja kõrvaldamist. Ja nii see hetkel ka juhtunud on.

Algus sellel asjal on aga hoopis aitamises, mida tegin soovituse olemasolul ja soovist aidata. Ahahh, aidata. Kuid kui seda abi ei olda valmis vastu võtma, siis ei õnnestu ka abi. Kokkuvõttena ja peamine põhjus, miks siia selle kirjutan on kutse ettevaatlikkusele. Nimelt võime inimlikust seisukohast soovida ja ka osata abistada, kuid kui on mängus energiad, siis ei ole see aitamine enam niisama. Esimene viga, mille tegin oli, võtsin vastu inimese soovituste alusel. Teine viga oli enda sisetunde eiramine ja inimlikust vaatenurgast lähenemine. Kolmas viga oli selle mitme tunnise nõustamise eest tasu mitte võtmine.

Alustame viimasest. Energeetilise nõustamise põhimõtete kohaselt on aeg samamoodi energia, nagu raha, nagu tegelased, kellega meil tuleb töötada. Seega, kui oma aega õigesse vääringusse ei pane ja nn tasuta teed, siis on tehing pooleli ja saab tekkida olukord, kus endisest abivajajast võib saada energeetiliselt seotud ja aitaja energiast toituv tegelane. Ma nimetan neid “ludistajateks” karmimalt võiks ka öelda vampiir aga see eeldab juba teatud teadlikust selles asjas. Seega tuleb iga sessioon lõpetada. Ehk siis määrata panus kasutatud ajaenergia eest, see määramine võib olla nii panustaja enda kui ka kliendi südametunnistuse järgi.

Eelviimane ehk siis iseenese sisetunde eiramine. Tihti on teema, millega hakkame tegelema juba eelnevalt nii “kohal”, et juba on teada millega tuleb tegeleda. Minu “hääleke kuklas” või siis sisemine kerguse/raskuse tunne oli korralikult häires, samas arvasin selle lihtsalt väsimuse süüks. Oli olnud paar järjestikkust pikka vahetust ja enesetunne ei olnud kõige jõulisem. Kuid kui sai lubatud siis ongi ju lihtsam “asi ära teha” kui jääda ootele, kuni tunnetused paika loksuvad. Big mistake. Ehk siis suur viga. Õigem iga tegija jaoks on oodata ja olla kindel, et tegevus ei tekita kahju ei iseenesele ega sellele kellega töötad. Seega – võtke aega “atra seada”, et olla parimas vormis kliendi jaoks ja mitte kahjustada enese kehastust. See biomehaaniline masin võtab energeetilisi rünnakuid vastu just siis, kui oleme väsinud, kui oleme emotsionaalselt “loksutatud” või meil on lihtsalt olnud s**t päev. Seega tähelepanelikkust.

Siia lõppu aga siis esimene viga, mis osaliselt kannab ka teise hoiatust on see, et me võtame vastu kliente soovituse põhjal oma “kolleegilt”. Tavaliselt jõuavad hädalised energeetilise abistajani just siis kui on valmis selle panust vastu võtma. Mina aga võtsin heauskselt ja oma tajusid kuulamata. Usaldus on tore asi, kuid vahest tuleb olla skeptik ja elada deviisi all “Usalda aga kontrolli”. Ma ei kontrollinud ja alles paar päeva hiljem hammustasin lahti, mis oli juhtunud. Juhtunud oli aga see, et olin ennast suutnud peaaegu hõredaks lasta tõmmata. Minu kaitse mis tavaliselt annab mulle märku, kas tegu on minu isiklike tajudega või imen neid enda ümbritsevast keskkonnast, oli lootusetult hõredaks läinud. Iga emotsioonivirvendus minu ümber liikuvatelt inimestelt kajastus minu emotsioonina ja võimsamalt kui inimeses endas oligi. Kurk oli kibe, ehk siis välja ütlemata asjad, ja ka nohu kippus tekkima, sest olem oli mõistuse peale solvunud. “Nii loll ei anna ju ometi olla!” 🙂
Hea, et on tekkinud seltskond samasuguseid “kummalisi” kellelt vajadusel abi küsida 🙂 ja seda abi ka saada 🙂 Usun et ma ei pea siinkohal nimeliselt mainima, sest mu abilised teavad isegi 🙂
Aitäh, et olemas olete!