20.09.2017 Elle Vihman
Ma olen alati arvanud, et ma olen väljaspoolt seda maailma. Ei, mitte et ma oleksin tulnukas või mõni eriline tegelane vaid kõige tavalisem kahe inimese vaheline suhe ei olnud lihtsalt minu jaoks. Jah ma olen alati mõistnud seda suhtlemise ja läheduse vajadust, seda inimeste paanilist teineteisest kinni hoidmist, mis on tingitud üksiolemise hirmust. Muidugi on sellistel koosolemistel ka puht materiaalne kasumlikkus – kahekesi on lihtsalt odavam ja kergem järglasi kasvatada. Samas see muster on väga ammustest aegadest loodud ja kahjuks igasuguste vanatädikeste poolt survestatud.
Et miks ma arvan tädikesed seda survestavat? 🙂 Kui noored on teatud vanuses hakatakse juba nõudma et oleks pere ja kui pole ka kooselu no siis lapsed peavad kindlasti olema. Ja kui pole siis hakatakse arvustama ja loopima hinnanguid. Ja no see teeb need noored ikka hoopis õnnelikuks oma kooseludes, eksju?
Njahh, paljunemine liigi säilimise vaatenurgast on oluline. Kuid, liiga palju pole ka hea. Aga see on minu huvitav vaatenurk.
Kogu selle kõike pealt ja ka oma valusate läbikukkumiste taustalt olin pannud kinni oma südame. Ei ma ei olnud hall vanamutt, kes kõike head ja ilusat ja noorte armumänge vihkaks, minust sai lihtsalt kõrvaltvaataja sest see mängimine ei olnud minule. Need mustrid lõhkusid mind. Nagu mu lugejad on tähele pannud olen juba pikemat aega avaldanud oma blogis tõlkeid KaksikLeekide energeetilistest arengutest. Just energeetilistest, sest nii kõrge sagedusega ja uute mustritega harmoonilised kooslused on 3D reaalsuses veel väga harjumatud ja isegi osapooltele hirmutavad, sest see läbi iseenese teise tajumine, teise mõtete kuulmine oma peas, see intensiivsus, millega tuleb füüsiliste kohtumiste puhul suuta hakkama saada, on tohutu.
Uus, harjumatu, põnev, hullumeelselt intensiivne, kuid iga südamelöögini ulatuva Tingimusteta Armastuse Tiibadel. Need eelnevad tõlked kirjeldavad minu enese teekonda, minu enese hirme ja kohanemisi, neid hullumeelseid emotsioone ja tihti ka taipamist, et paganas küll, ma ei olegi ainus oma Kaksikuga sellises seisus, et on veel tohutult palju teisi paare, kes võitlevad vanade mustrite ja vaatenurkadega ja ühiskondlike mustritega, et taastada kooslus, mis on tegelikult “taevas kirja pandud”. Seejuures teeb selle veel keerulisemaks ümbritsevate suhtumine ja arvamus, et armastus on vaid kolm tähte sõnas sex ja et kogu see asi on hormoonidest tingitud loomne instinkt jätkata oma liiki.
Armastuse olemus on väga ammu ära unustatud ja tihti, eriti tänapäeva noorte mõtetes, loetakse tavalist piduflirti aluseks et nüüd on keegi kellegi oma ja kindlasti on peale seda kohe suur armastus ja kindlamast kindlam, et vat nüüd hakkame kodu mängima. Kullakesed, see võib olla omastamine ja valitsemine ja orjastamine ja ka mugavus, kuid see pole armastus, mis võiks olla aluseks harmoonilisele kooslusele, kus mõlemad osapooled ja selle koosluse juures kasvavad uued inimesed, tunneksid ennast hoitud, armastatud ja väärtuslikena.
Seega, õppige mõistma, mis on tegelikult Tingimusteta Armastus ja mida on vaja, et olla tõeliselt õnnelik.
Kogu selle pika asja peale, panen loodetavasti veel täna üles uue tõlke
YksikHunt mõtiskleb elust ja maailmast 