Jõu ja Armulikkuse habras tasakaal
5.07.2017 Ana Souto

Elul on kummaline komme muuta meid vahest väetiteks. Me muutume teistega suheldes enesekindlatest kõhklevateks, sama käib kohtade ja situatsioonide suhtes, seda lihtsalt seetõttu, et me oleme lõksus omaenese peas olevas puuris ja keeldume sealt välja tulemast. Sest Matrixist välja ronida on ju nii ebamugav ja massist eristuda on ju suur julgustükk.

Usu mind, ma olen seal olnud ja ennast sealt välja võidelnud, seega ka teie suudate seda!

Me teame kes me oleme tööl, me teame kes me oleme kui me oleme sõpradega väljas, me teame kes me oleme suhtes, me teame kes me oleme kui me tarvitame alkoholi, kuid me peame ka teadma seda, kes me oleme siis, kui meie elust on kõik see eelnev eemaldatud.

Kes ma olen, kui ma ei rapsi raha teenides ja igapäevaselt tööle sõites?
Kes ma olen kui ma ei taha sõpradega välja minna ja istun parema meelega kodus?
Kes ma olen, kui ma olen ainus inimene, kellel puuduvad tulevikuks plaanid kellegagi koos elu elada?
Kes ma olen siis, kui ma olen täiesti kaine ja ma olen silmitsi oma enese varjudega teiselpool peeglit?

Võti, et sellest üle saada on teil tegelikult olemas. On vaja endale väljakutse esitada ja julgeda minna üle oma piiride, nende piirangute, mis takistavad teil kogeda kõiki emotsioone võimalikult puhtal kujul. Istuda ma ISEENDAGA, vaigistada kõik maailmast tulevad helid ning kuulata seda, mida südamel on meile rääkida. Tuleb lubada oma meelel tuvastada tulemus, olenemata mis olukorda satute oma elus ja tõeliselt lubada enesel avastada mis see on mis on meie sees.

Kes SINA oled?
Kes SINA oled oma olemi sügavamas tuumas?
Mis on sinu elu eesmärk?
Kas sa annad järgi oma sisemisele väele ja näitad maailmale millest sa tegelikult tehtud oled?

Ükspäev ma vestlesin oma väga hea sõbraga enesekontrolli meisterlikkusest. Ma selgitasin talle, kuidas mul õnnestus oma veinijoomist vähendada kahelt pudelilt ühele vaid ühe õhtuga ja üleöö muutuda täielikuks karsklaseks.
Ma olin oma teejuhtidelt palunud eelnevalt mitmel korral abi, mul läks juba segi oma läbikukkunud kordade kokku lugemine. Ma tahtsin juba meeleheitlikult sellest vanglast vabaneda ja nii ma palvetasin, et nad vabastaks mind sellest sõltuvusest. Nad vastasid selle peale: „Muidugi kallike, me hoiame sind!“
Päev hiljem jätkasin ma aga lasin ma oma joomisega edasi ja seda vaid selleks, et hiljem süüdistada neid, et nad ei aidanud mind. Ma nimetasin neid igasuguste solvavate nimedega rohkem kui ma sooviksin tunnistada, ma muutusin kurjaks ja ärritunuks, ma karjusin nende peale, mu usk ja teadmine omaenese vaimsusest hakkas lagunema.

Seejärel ühe mu meditatsiooni käigus näitasid mu teejuhid mulle looma saba ja küsisid, et kas ma oskan arvata kellele see kuulub. Nad selgitasid kui oluline on, et sa võtad oma koha siin maailmas ja et sul on vaja olla paindlik ja alistuda oma enese sisemisele jõule, et saavutada oma saatus.

Jutustus Karust, Sipelgast ja Elevandist.

 Kaua aega tagasi, ühes kauges metsas elasid Karu, Sipelgas ja Elevant.

Karu oli ilus ja suur ja võimas. Ta oli majesteetlik olend ja tema liikumine oli nagu tuhande pease tabuuni kappamine. Ta silmad olid pehmed ja süda õrn ning ta veetis oma päevi jõe ääres kalu püüdes. Talle meeldis nuusutada lilli, kuulata tuulekohinat puudes ja tunda rohtu ja pori oma käppade all.
Kuid oma võimsas vormis tundis ta ennast tühjana, ta võis kurjalt möirata iga liikuva asja peale oma läheduses. Teised loomad võisid uudishimust talle läheneda, kuid ta lihtsalt ajas nad endast eemale, seejärel toetas ta seljaga vastu puud ja nuttis kogu hingest omaenese üksindusest.
Ta oleks saanud selles metsas kõike mida ta vaid oleks ihaldanud, ta oleks võinud olla isegi Kuningas, kui ta oleks seda tahtnud, kuid tema hirmutav kuvand ja ähvardav käitumine takistasid tal sõprussuhteid luua, isegi vaatamata sellele, et ta oli südamelt hea ja õrn olend.

Siis oli seal ka ilus pisike sipelgas. Ta oli töökas, pühendunud ja sihikindel. Ta veetis oma päevi tassides asju oma ehitisse, imeilusasse maa-alusesse lossi, mida ta jagas miljonite sõprade ja perekonnaga. Nad kõik töötasid ühe eesmärgi nimel, ühtsuses ja harmoonias. Osad tegelesid toiduga, teised kandsid kehti ja kolmandad tassisid oksi, et ehitada seda lossi suuremaks ja tugevamaks.
Nad elasid täiuslikus joondumises ja sünkroonsuses ja iga päev läksid nad maailma, et võidelda läbi uue päeva.

Kuid see sipelgas oli tegelikult kurb tegelane, sest ta kandis oma õlgadel kogu maailma raskust ja elas hirmus, et keegi võib talle peale astuda, sest ta on nii väike ja samahästi kui nähtamatu.
Seega püüdis ta kohandada ennast tegema seda, mida teised sipelgad tegid, et siis saaks suhelda ja olla üks neist. Matrixis.

Lõpuks elas seal imeline Elevant. Ta oli kõige õrnem ja pehmem olend kogu metsas. Ta oli tohutult suur ja tugev. Ta liikus metsas ringi sihikindluse ja kindlameelsusega. Ta ei taganenud kunagi ühegi väljakutse ees. Ta võis astuda välja oma perekonna eest, ajada ära kiskjaid ja kaitsta teisi loomi enda ümber.
Tal oli suurepärane lont ja väärtuslikud kihvad.
Olgugi, et ta oli suur ja võimas meeldis talle mängida teiste metsaelanikega, nii laste kui täiskasvanutega, kes talle külla tulid.
Neile meeldis mängida tema londiga ja ta pihustas sellega neile värskendavat vett otse jõest. Ta nautis seda armastust ja laste naeru enda ümber.

Seejärel küsisid nad minult: „Milline nendest loomadest sina oma selle elu kogemusega oled?“

Ja ma vastasin: „Mõnikord olen ma Sipelgas, mõni päev käitun ma nagu Karu. Ma kannan maailma raskuist oma õlgadel, kuid ma elan hirmus ja möirgan nii kõvasti, et ajan inimesed enda juurest eemale.
Mõnel päeval ma naudin sipelgalossi rutiine ja mõnel päeval tunnen ennast üksildasena, sest mu ümber pole mitte kedagi, täpselt nagu Karu.“

Sellele nad vastasid:

„Mis oleks kui sa püüaksid olla kasvõi ühe päeva nagu Elevant? Sest vaata, Elevant võiks astuda iga olendi peale kui ta seda tahaks, kuid ta valib kummardamise ja põlvitamise, et kanda oma seljal kedaiganes, kes väärtustab teda ja käitub temaga heatahtlikult. Ta on hiiglaslik, kuid mänguline, kohmakas, kuid majesteetlik. Ta on saavutanud täiusliku tasakaalu jõu ja graatsia vahel. Ta alistub iga päev oma väele alandlikkuse ja hoolivusega. Ta aitab igat ühte enese ümber, kaitstes oma vaateid ja võitleb oma koha eest selles metsas. Kui ühel päeval keegi varastaks tema väärtuslikud kihvad, siis ta sellegi poolest jääb elama, sest tema südames on armastus, sest et ta on palju enamat kui see, mida ta omab. Kui ühel päeval keegi ta uimastab ja püüab teda viia tsirkusesse, siis mässab ja trambib nende peal, et näidata neile kes ta tõeliselt on ja mille eest ta seisab. Ta paljundab armastust armastusega ja headust headusega, kuid ta ei kummarda mitte kellegi ees, kes ei tunnista tema vägevat tugevust.“

Seejärel nad ütlesid, et nad ei saa minu elust eemaldada mitte midagi sellist, mida ma pole valmis sealt ära andma.

Nad ütlesid:

„Kogu see aeg oled sa küsinud vale asja. Miks me peaksime sulle andma kerge väljapääsu ja eemaldama sinu elust asju, kui sina ise ei valda enesedistsipliini, et eemalduda nendest asjadest, mis ei ole sinu kõrgema heaoluga kooskõlas?“

Et kuidas ma joomise maha jätsin?
Ma lihtsalt enam ei ostnud alkoholi!

Ja kuidas ma ühendasin edasi minnes oma jõu armulikkusega?
Ma joondasin ennast vaid nende asjadega, inimeste ja kohtadega, mis tõstsid minu sagedust. Kõigile ja kõigele, mis ei tunnistanud piisavalt minu enese tugevust ja väge ma lihtsalt ütlesin: „Ei, aitähh!“ Ma kõndisin eemale toksilistest olukordadest ja järjekindlatest inimestest, ilma et ma oleks vajanud mingeid õigustusi ja hakkasin investeerima oma enese vägevusse, just sellesse, mis on tegelikult minus täiesti elus.
Minu enese arengusse, minu võimekusse inimesi aidata, minu kirge kirjutamisse, minu tervenemise võimesse ja oma äärmuslikku vajadusse olla suurem, parem ja säravam inimene iga päevaselt.

Ma sain teada, millest ma tegelikult tehtud olin, seda lihtsalt sellega, et esitasin enesele väljakutse teada saamiseks, et kes ma olen siis, kui ma ei joo, kui mul ei ole tööd ja kui ma keelduksin sõprade küllakutsetest ja julgeksin olla erinev kõikidest teistest.

Ma leidsin oma vabaduse kõneldes oma tões ja tõeliselt omaks võttes, kes ma olen ning mitte kunagi enam tagasi vaadates, sest ma leidsin oma graatsia ja tasakaalustasin kõik need loomad, mis elavad täna minu sees.
Kui on vajadus, suudan ma nad välja tuua, kuid ma ei unusta kunagi oma tõelist olemust, seda mis ma tõeliselt olen ja mille eest seisan.

 

Ma olen väga põnevil võimalusest, et ma saan teiega täna jagada oma alistumise strateegiat, et nagu öeldakse „Turvavööd kinni ja stardime!“
(See on inspireeritud Denis Lynni Tähevärava Oraakli pakist)

Armulikkusesse kasvamine

Ava oma hing Armulikkusele, taandumise ja üksioleku vaikuses, kingitused ilmuvad su jalgade ette. Lihtsalt ole avatud ja valmis, kui armastuse ja tänulikkuse lained uhavad sinu südamesse. Armulikkus kasvab sinus sedamööda, kuidas sa oled teiste jaoks turvaline sadam. Mida rohkem armastust on sul iseenese suhtes, seda enam armastust suudad sa luua teiste jaoks. Mida rohkem armastust jagad sa teistega seda rohkem suudad sa genereerida armastust enesele.

Ületades ootusi

Praegu on aeg, kus ennast sirutada ja unistada suurelt. Ületa iseenese ootusi ja kindlasti ületa neid ootusi, mida teised eeldavad sinust. Näe seda tulevates päevades, sa ületad kõik selle mida teised sinust eeldavad, ja nii see ongi.
Sa ju tead, et üks inimene ootab et sa plahvataksid? Paku neile vaikust ja headust.
Sa ju tead, et teine inimene eeldab et sa oled hädapätakas? Näita neile, millest sa tehtud oled, kõndides nende juurest minema ja jättes nad ilma sinu energiast.

Eemalda ennast nende eksistentsist!

Oodates imesid 

Mida enam sa saad teadlikuks oma enese energianihetest ja väikestest imedest oma elus, seda rohkem neid sinu ümber kasvab. Ole valmis imedeks oma elus, rõõmutse, pühitse ja liigu nende suunas. Tegutse oma tõeliste ihade saavutamise nimel. Ära piira võimalusi, ette kujutades kuidas midagi saab juhtuda sinu ellu. Tea, et sina võid olla ime kellegi teise elus.

Lenda vabalt

Ole kartmatu. Heida kõrvale tavad ja piirangud. Tantsi, naera, uuri. Liigu laiemalt kui oma tavapärane ettearvatav käitumine ja ütle elamisele JAHH! Selliselt käitudes toetad sa teisi nende endi tiibade otsingutel. Sa ei ole sellel planeedil, et elada igavat ja korrapärast elu. Sa oled siin selleks, et kasvada, avarduda ja võtta vastu oma imepärane Olem.

Järgides oma õnnelikkust 

Tee seda, mis teeb sind õnnelikuks ja suhtle inimestega, kes toetavad sinu südame ja hinge ihasid. Tõeline õnnelikkus tuleneb sinu enese hinge vajaduste järgimisest. Võta ette need sammud täna ja avarda oma rõõmu. Sa ei pea seda kõike kohe tegema aga sul tuleb täna alustada.

Kui sa ei järgi oma õndsust praegu, millal siis?

Kui sa oled oodanud olukordade muutumist või kuidagi paranemist, siis võib juhtuda, et sul tuleb väga kaua oodata.

Kas see on hirmutav? Jah, ja see ei ole mitte midagi vähemat kui õõvastav, kui ma nüüd päris aus olen. Kuid ma vannun oma sügavamast südame sopist, et kui sa alustad nende sammude tegemist täna, siis kõik need redelipulgad tulevad nähtavale üsna pea peale seda.

Vajuta oma jalad tugevalt maakamarasse, nagu imeline vägev inimolend kes sa tõeliselt oled, ja ärgu keegi mõelgugi sind vähendada, halvustada, lahustada, alandada, maha teha, kokku suruda või tühistada.

Ole tugev nagu Karu, töökas nagu Sipelgas ja armulik nagu Elevant, sest kõik need loomad on sinus olemas.

 

Mina olen teile kaasa elamas kogu oma väe ja graatsiaga.

 

Õndsuse Järgija,
Ana

Tõlkis Elle Vihman

Originaal: https://thebloomfromwithinproject.blogspot.com.ee/2017/07/the-fragile-equilibrium-of-power-vs.html