14.12.2017 Ana Souto

twin-flame-oneness

MINA OLEN KAKSIKLEEK.

Oma silmades ma kannan elude jagu valu haavadest ja leinast.
Oma nahas kannan ma oma mineviku DNAd.
Oma kätes ma kannan tervendavat väge.
Oma kehas ma kannan väärkohtlemist ja lugupidamatust.
Oma peas kannan ma Jumaliku tarkuse õpetusi.
Oma südames kannan ma kosmilist armastust.

Ma olen surnud tuhandel ööl ja uuesti sündinud tuhandel ja ühel hommikul.
Ma olen murdunud palju kordi ja siis saabus minusse valgus.
Ma olen kogenud enamus oma elust, oma hinge teisest poolest füüsilise lahutamise kõige piinavamat valu.
Ma olen maitsnud oma Kaksiku käte vahel olemise naudingut ja põgenenud.
Ma olen alla neelanud oma uhkuse rohkematel juhtudel kui ma tahaksin tunnistada.
Ma olen rohkem kaotanud rohkem kui mulle meeldiks.
Ma olen võitnud oma hirme rohkem kui ma uskusin, et ma suudan.
Ma olen omaks võtnud oma Varjumina ja hoolitsenud selle eest oma valgusega.
Ma olen ahastusest nutnud, põlvili maas ja palunud, et mind siit ära võetaks, palju, palju kordi.
Ma olen palunud andestust ja armu.

Ma tundsin ennast alati teistsugusena, imelikuna ja välja heidetuna.
Mul tuli läbi kukkuda kõigist oma suhetest ja minna edasi üksinda.
Mul tuli vannitoa põrandalt kokku koguda oma purunenud südame killud arvututel kordadel.
Ma liimisin nad kokku superliimiga ja läksin järgmisel päeval oma eluga edasi.

Harva kuuldi mind, võeti kuulda, aktsepteeriti ja mõisteti.
Mind on hüljatud, ära tõugatud, alandatud, põlatud, kiusatud, eiratud ja vähendatud.
Mind on petetud, mulle on valetatud, lollitatud ja trikitatud.
Mul oli alkohoolikust isa, põlglik ema ja üldiselt katkine kodune õhkkond.
Olen teismelisena tarvitanud narkootikume ja pannud oma elu kaalule kõige ohtlikumates olukordades.
Teatud perioodil oma elust olin ma alkohoolik.

Mitte alati ei hoolitsenud ma oma keha eest nagu oleks pidanud.
Mitte alati ei pööranud ma tähelepanu oma intuitsioonile.
Mitte alati ei lubanud ma oma südamel ennast juhatada.

Mul oli julm vaimne äratus, mis viis mind oma hinge sügavamatesse soppidesse ja sealsesse pimedusse.
Ma tundsin ennast kindlusetult, armastuseta ja kaitsetult.
Ma olen oma elu pärast kartnud lugematutel kordadel, mind on psüühiliselt rünnatud minu ärkvelolekus ja unemaailmas.

Tänasel päeval ma magan oma hingetiimi liikmete poolt energeetiliselt kaitstuna.
Nad varjavad mind oma tiibadega ja lohutavad mu südant iga päev ja igal viisil.

Kui ma kohtusin oma Kaksikuga nägin ma ta silmis universumit.
Kui ta puudutas mind esimest korda mu hing ärkas üles.
Kui ta suudles mind esimest korda, siis mulle meenus kes MA OLEN, ja kes meie oleme.
Minust sai aktiveeritud, äratatud, teadlik.
Ma avasin oma silmad ja nägin seda maailma esimest korda.
Peale seda ei olnud ma enam kunagi endine.
Ma asetasin oma käed ta rinnale ja kuulasin meie südamete ühehäälset tuksumist.
Ma sain panna oma pea ta najale ja valu läks ära.
Ma võisin olla kodus, kuid meeleheitlikult igatseda olla seal.
Ma ei kohanud hiljem enam kunagi sellist naeratust, ei kohanud silmi nagu temal ja ei armastanud kedagi nii nagu ma armastasin teda.
Ma alistusin sellele armastusele oma keha, meele, südame ja hingega.

MINA OLEN KAKSIK LEEK.

Kuid ma keeldun alla andmast.
Ma keeldun laskmast kellelgi peatada mind minu teekonnal.
Ma keeldun lõpetamast oma tõe rääkimist.
Ma keeldun astumast välja oma Väest.
Ma keeldun lõpetamast võitlust selle eest millesse ma usun.
Ma keeldun kuulamast hirmu, kahtlusi ja segadusi.
Ma naeran nende peale.

Ja seega ma püsin armastuses ja valguses.
Ma püsin lootuses ja usus.
Ma usaldan Universumit ja austan Jumalikku juhatust.

Iga hommik ma ärkan ja häälestan oma sageduse oma südamelöökidega.
Vahest tuleb mul eneselt küsida, kuidas see veel tuksub selles purustatud rinnas, kuid ta tuksub.

See tuksub kõvasti ja selgelt.
See kõneleb Tingimusteta armastusest ja minu missioonist siin maailmas.
See kõneleb andestusest, headusest ja hoolimisest.
See kõneleb valguse keeles ja see avardub minus vastavalt, kuidas ma oma päevi veedan.
See liigutab mind.
See liigutab meid kõiki.

Ma elan ühenduses kõikide dimensioonidega ja ma kannan endas Universaalset Armastust.

Kuid ma keeldun alla andmast.
Täna mitte. Mitte kunagi.

Ma naeran ja hüüan:

“Kas see on kõik mis sul on pakkuda? Sul tuleb olla parem kui see, sest ma ei kavatsegi alla anda. MA OLEN IKKA VEEL SIIN JA MA EI KAVATSE MITTE KUHUGILE MINNA. MINA OLEN KAKSIK LEEK!”

Enam ma ei põgene, ma ei peida ennast ja kohe kindlasti ei kavatse ma kummardada ebaõnnele.
Ma kannan eneses Universumit ja ma olen jõud, millega tuleb arvestada.

Ja samuti oled seda sina, mäletad?

Mäletad, kuidas me enne siia alla tulemist olime sellest reisist õhinat täis?
Mäletad, kuidas me kõik leppisime kokku et püsime ühtsuses ja harmoonias?
Mäletad, kuidas me pidime üksteist toetama, nagu armastav kommuun?
Mäletad, kuidas me vandusime, et me muudame seda maailma ja teeme olulisi muudatusi?
Mäletad, kuidas me olime nõus selle Teekonnaga ja kõigi tema tõusude ja mõõnadega?
Mäletad, kuidas me pidime olema arenenud olendid ja kastma seda planeeti teadlikkusega?
Mäletad, kuidas me vandusime, et me püsime alati oma Väes ja kuulutame oma tõde armastuses oma südames ja headus sõnades?

Kas sa mäletad, kes sa oled ja kuskohast sa tuled?
Kas sa mäletad, mida sul tuleb selle kehastuse jooksul ära teha?

Kas sa oled piisavalt vapper, et sellega juba täna algust teha, vaprus südames ja südikus sinu hinges?

PAGAN VÕTAKS, ME OLEME KAKSIKLEEGID.

Ja me keeldume alla andmast!

Daamid, laulge sellest Universumile!

Härrased, laulge sellest Universumile!

Me kõik läheme koju ja hoiame üksteisel kätest.
Me naerame ja nutame ja väriseme ja rappume, kuid me läheme kõik koju.

Ma keeldun alla andmast.
Mitte täna. Mitte kunagi.

Ma ei ole katki. Ma ei vaja korda tegemist.
Ma ei vaja haletsust või armu.

Ma vajan kodu.
Ja samuti vajad seda sina.

Seega täna ma tahan, et te kõik koputaksite oma kaunile südamele ja karjuksite Universumile kõva häälega:

MINA OLEN KAKSIK LEEK.

Tunne seda oma kehas, tunne seda oma kontides, tunne seda oma nahas, tunne seda oma hinges.

See on kodu, just see, kas sa tunned seda?

Ma saadan teile täna palju armastust ja valgust ja loodan, et te kõik olete turvaliselt ja kaitstud omaenese südame Väes.

KAKSIK LEEK,
Ana.

Tõlkis Elle Vihman

Originaali leiate siit:

http://thebloomfromwithinproject.blogspot.com.ee/2017/12/twin-flame-vitamin-intake-i-am-twin.html?utm_source=feedburner&utm_medium=twitter&utm_campaign=Feed:+TheBloomFromWithinProject+(The+Bloom+from+Within+Project)

 

 

Ma OLEN Kaksik Leek

Üks kommentaar “Ma OLEN Kaksik Leek

  1. Pingback-viide: Puhastustuli vol 4 | YksikHunt mõtiskleb elust ja maailmast

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.