Uued ajad, uued tekstid samad teemad ja mõtisklused.


Vahelduseks taas üks postitus oma mõtteid siia suurte energiate vahele.

Pildiotsingu give and receive tulemus

Olen hakanud tõlkima programmi “Teekond enese armastamisse” Paigutasin selle eraldi lehele, et oleks päevade kaupa lihtne leida.
Kui vaatate blogi esilehte, siis leiate “hammaste” Esileht ja Natuke minust, vahelt kolmanda, mille pealkiri on TEEKOND ISEENESESSE. Programmi loomise au ei kuulu mulle, see on Ana Souto “lapsuke”, ja temalt on ka luba olemas, et ma seda siin oma blogis eesti keeles jagan.
Iga tõlke sabas on alati olemas link, mis viib originaalini ja kes leiab et asi panustab tema ellu, siis oleks kena Peoperenaist tema töö eest tänada ja tasulise originaali eest oma panus teele saata.

Niipalju siis muudatustest blogimaastikul.

Viimane artikkel teekonnast oli oma emotsioonide eest vastutuse võtmisest. Mis iseenesest on minu jaoks juba ammu käidud tee, tänu mu Kaksikule, kes mu sellele pani. Kuid kummaline on praegu see, et vaatamata teadlikkusele, oma emotsioonidest ja tunnetest kohtan vahest olukordi, mis käivitavad mind ootamatult. Ka sina Brutus?! 
Jahh, ka mina 🙂
Hetkel leidsin ennast olukorrast, kus ma käivitusin täiesti mõttelageda olukorra peale. Küsiti mida mulle sünnipäevaks kinkida. Jeebus ma ütlen. Kingitused on asjad, asju on vaja siis kui neid on vaja. Samas on asju, mida ei saa mulle teine tuua sest see oleks juba ülekohtune tema majandusliku seisukorra suhtes. Niisama ninni nänni ei oska isegi tahta, sest need kipuvad niisama tolmu koguma jääma.
Ehk siis iga aastane teema – Kingitused füüsilises maailmas. uhh.

Psühholoogia teooriate kohaselt pidi inimene olema tundlikum just oma sünnipäeva läheduses. Ehk siis võiksin ju “süüdistada” uue aastaringi algamist. Teisalt, tundub ikkagi kummaline, et ma võin selle teema pealt käima minna.
Seejuures kõige lähedasemate peale.

Taaskord märk sellest, et ma olen olnud totaalselt raskesti kasvatatav laps 😛

Tulles tagasi kinkimiste ja vastu võtmiste juurde.
Ei ma ei ole vastu kui mulle kinke tehakse. Ja kui inimene on selle teinud südamega, pole ka raskusi selle vastu võtmisega, sest siis on see süda seal tunda ja tihti on seda ka igapäevaselt vaja. Ehk siis pole ohtu, et kingitus jääks niisama tolmu koguma.

Teisalt ajab mind öökima, kui inimene püüab nahast välja pugeda ja teha võimalikult kallist (hinnaklassilt siis) või hetke enimmüüdumat hitti kingiks tuues oma väärtust tõestada. Sellised asjad kas jäävad tolmu koguma või lähevad esimesel kasutuskorral katki.

Südamest tulevad kingid on energeetiliselt voogavad ja neid on ka lihtne vastu võtta. Kuid jahh, on vahest olukordi, kui me ei julge vastu võtta, sest alavääristame ennast ja ülendame kinkija kõrgemaks. Samas, kui tuleks lihtsalt olla. Mis peamine, siis pole oluline see rahasumma, mis sinna alla on pandud või kas üldse 😉

Ka mina alles õpin seda lihtsalt olemist. Ikka juhtub kui käivituvad vanad mustrid ja mõni hetk hiljem avastan, et paganase pergel! Jälle astusin sama vana reha otsa 😉

Ehk siis kiirete ja kummaliste energiate valguses soovin teile kõigile iseenese sisemise tasakaalu tuvastamist, oma sisemise mina ja iseenese tõelist armastust.
Tingimusteta armastust oma lähedaste suhtes ja oskust vastu võtta kõike seda mida see uus aeg meile pakub.

YksikHunt oma mõtisklustes

 

 

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.