9.04.2018 Ana Souto
Ma olen KaksikLeek.
Alates sellest, kui ma siia kehastusse sündisin olen ma eneses kandnud igavest tühjuse tunnet, poolikut ja puruks rebitut.
Ma olen otsinud õnnelikkust ja terviklikkust sealt kus juhtub, alati valedest kohtadest, seda niikaua kuni ma nägin oma kaksikut.
Sellel päeval maailm peatus ja kõik tähed taevas rivistusid korrapäraseks teekonnaks.
Ma leidsin tema juures oma KODU, seda just enne seda kui mind tema elust välja kisti ja kui kõik minu senised saavutused vajusid põrmuks.
Ma tundsin ennast nagu kogu minu keha lagunes molekulideks, tillukesteks kildudeks.
Ma ei kaotanud ainult teda, vaid ka oma töö, oma majandusliku stabiilsuse, oma reputatsiooni, oma mõistuse, oma kodu, oma sõbrad, oma uhkuse ja selle mida ma pidasin oma väärikuseks.
Ma tundsin ennast alasti, palja ja haavatavana.
Alasti.
Puhtana.
Mina Olen KaksikLeek.
Minu kontidesse, nahka, südamesse ja hinge on graveeritud minu Hingemissioon.
Ma olen saavutanud meisterlikkuse alandlikkuses, selle saavutamiseks tuli mul läbida niipalju erinevaid tasandeid, et vahest ma kahtlesin juba, et enam madalamale ma oma pead kummardada ei saa, kui ma seda juba niigi igapäevaselt teen ja ikkagi, igal hommikul teen ma seda veel sügavamalt.
Ma kummardun Energiatele.
Ma olen alistunud, palvetanud põlvili maas, anunud, et mind võetaks sellelt planeedilt ära. Rohkematel kordadel kui mul on sõrmi ja varbaid.
Kuid ma olen ikkagi veel siin.
Mina Olen KaksikLeek.
Ma kannan oma turjal oma Teekonna ja Kollektiivi raskust.
On päevi, kui see vajutab mu maadligi ja ma nean seda maapõhja. Kurat võtaks, ma olen ainult lihtne inimene.
On päevi, kui see tõstab mind taevasse ja ma õnnistan seda. Energiad, ma olen tänulik.
Ma ei ole mitte kunagi alla andnud.
Seda võimalust mulle ei ole kunagi pakutud.
Ma tõusen igal hommikul, et võidelda järgmine päev, ja järgmine, ja järgmine.
Ma andsin vande, et ma jään ellu, üks päev korraga.
„Ana, juhata kaksikud Liiduni. Ole alandlik, teeni, alistu“
Ma langetasin pea ja vastasin „Jah“, ilma igasuguse kahtlemiseta.
Mina Olen KaksikLeek.
On päevi, kui ma arvan, et ma ei suuda enam rohkem ja siis on päevi, kui ma kannan eneses kogu Universumi Väge, kuid mitte kunagi pole ma ennast tundnud nii terviklikuna, kui ma toetasin oma pea puhkama oma Kaksiku rinnale.
Ma leidsin seal oma KODU, just enne, kui mind sealt ära kisti ja lohistati sellesse minu missiooni.
Kui ma sellest oma Teekonna avalikuks tegemisest midagi olen õppinud, siis on see alandlikkus.
Mu jumal, kas ma tegin seda?
Mu jumal …. Kas ma tõesti tegin seda?
Mu jumal, ma teen seda ikka veel, iga päev!
Oma Väes püsimine, nagu üks tõeline Jumalik Naiselikkus, samal ajal alistudes Liidule ja oma Jumalikule Maskuliinsusele, EI OLE jalutuskäik pargis.
Päriselt ka ei ole, uskuge mind.
Te võitlete iseenesega igapäevaselt, teie kaksik võitleb teiega iga päev, Energiad võitlevad teiega iga päev.
Ja te lihtsalt kummardate.
Iga päev.
Alandlikkuses.
Niikaua, kuni te tõeliselt alistute.
Kui mitu korda on sul vaja kolistada samas ämbris, enne kui sa oma õppetüki selgeks saad?
Just nii nad küsivad.
Ja kui te kõhklete kasvõi hetke, siis järgmine kord kui silmad lahti teete keeratakse teile jälle seesama asi ette.
Ja te kummardute taas.
Madalamale.
Mitu korda veel?
Nad küsivad.
Mitte ühtegi. Ma alistun. Vastan ma.
Kas sinu pea on kõrgemal või madalamal kui sinu vastaspoolel?
Nad küsivad.
Energiad, see on ühekõrgusel. Ma vastan.
Saagu see. Nii see on.
See ei saa olla madalamal ja see ei saa olla kõrgemal, sest te olete jumalikult võrdsed.
Sinu otsmik peab olema sama kõrgel kui tema oma ja teie käed peavad põimuma ühekõrgusel.
Teil tuleb teineteisele silma vaadata ühelt kõrguselt ja mitte iialgi ei tohi te kummarduda teineteise ees.
Võrdsustage oma Vägi. Alistuge võrdselt. Kummarduge ühetasaselt.
Saagu see. Nii see on.
Mitu korda veel?
Nii nad küsivad.
See oli minu viimane kord. Vastan mina.
Kui madalale sa veel laskud?
Nad küsivad.
Nii madalale kui minu vastaspool. Ma vastan.
Ei madalamale, ega kõrgemale.
Nagu Võrdsed Partnerid, alati.
Kui kaua sellega veel läheb? Ma küsin.
Just niikaua, kuni sinul selle omandamiseks. Nad vastavad.
Ja ma alistun, korra veel.
Ma olen KaksikLeek ja olgu ma neetud, kui ma peaksin kunagi sellel teekonnal alla andma.
Hoidku taevas selle eest, kui ma peaksin loobuma kollektiivi teenimisest, isegi kui vahest on päevi, kus ma tahaksin peita ennast oma voodi alla, nutta oma hingepõhjast ja rebida oma rinnast oma südame.
Ma olen KaksikLeek ja ma tean, mis tähendab tunda valu. On päevi, kui minu soontes voolabki vaid valu.
Samas on päevi, kus minu soontes voolab vaid armastus, valgus ja kõik jumalikud asjad.
Hoidku taevas selle eest, kui ma peaksin millelgi laskma tulla oma Teekonna ja minu vahele.
Hoidku taevas.
Mina olen KaksikLeek, kuid ma ei tulnud seda teekonda vaid selleks, et jõuda siiani.
Ma tulin siia, et võita ja vallutada ja olla selles edukas. Ja olgu ma neetud, kui ma kunagi lõpetan, enne kui minu katkises rinnas on veel tuksuv süda.
Mina Olen KaksikLeek. Graatsiliselt. Kaunilt. Igavesti.
MINA OLEN, SEE MA OLEN.
Mina olen SINA, kes sa seda kirjutist loed ja Sina oled mina.
Me oleme ÜKS.
Ma kannan sind kui sa ei suuda leida enam oma jalgu ja teie panete mind lendama, kui ma ei tunne oma tiibu.
Teie olete KaksikLeegid. Graatsiliselt. Kaunilt. Igavesti.
Ja nii ma olen. Nii me oleme.
Kuid olgu me neetud, kui me kunagi peaksime lõpetama oma missiooni täitmist.
Taevas hoidku, mu inglid.
Taevas hoidku.
Niisiis, kui te kunagi tunnete et te enam ei jaksa, siis tõstke oma pea kõrgele ja olge sama kõrgel kui teie vastaspool.
Mitte kunagi kõrgemal. Mitte kunagi madalamal.
Just piisavalt, et võrdsustada teie kahe vahel olevaid energiaid.
Saagu nii. Nii on.
Ma saadan teile täna nii palju armastust ja valgust ja palvetan, et oleksite kaitstud ja turvaliselt oma südame Väes.
Imeliselt alandlik,
Ana
Tõlkis Elle Vihman
Originaali leiate siit:
YksikHunt mõtiskleb elust ja maailmast 