18.04.2018 Ana Souto

Ma haarasin ärgates kõvasti kinni oma rinnust. Ma pole väga pikka aega tundnud, et see oleks mul sedasi valutanud.

Siis vajus mulle peale tohutu ängistus:

“Ma ei suuda seda enam edasi teha. Ma ei saa enam elada elu mida ma elan! Ma ei suuda enam päevagi seda piina taluda!”

Ma sulgesin oma silmad.

“Järgi oma südant! Sa tead mida teha.”

Ma mäletan neid sõnu. Need tabasid mind nagu täiskiirusel golfipall. Neid sõnu me kordasime teineteisele tihti, kui paanika hakkas võimust võtma meie väikestes südametes.

Korraga tundus, et ma ütlesin neid sõnu oma kaksikule alles eile. Samas kui sellest on terve igavik, kui ta neid minu suust kuulis.

Ma taipasin, kuskohast see tuli ja ma hüppasin kiiresti voodist välja, et kiiresti hakata tegelema asjadega mis mind õnnelikuks teevad, et tema saaks sama teha.

Viimastel päevadel on Maskuliinsest kollektiivist tulnud sedasama ängi, ja ma niiväga tahaksin, et suudaksin neid kõiki kallistada, et neid veidigi armastusega ellu tagasi tuua.

Oma viimases artiklis ma rääkisin kuidas Maskuliinsused astuvad oma tõelisesse jõusse ja tõustes ja järgides oma unistusi. Seega täna hommikul tahtsid nad mulle teada anda, et nende elus käib praegu “Lõpetamiste ja Paljastuste” aeg.

Ma olen praegu, neid sõnumeid vahendades oma aias, jalad kõvasti maasse surutud ja pea kõrgel pilvedes. Ma põletan viirukit ja olen täielikus harmoonias Universumiga.

Saagu nii. Nii see saab olema.

Sukeldume!

Läbi oma unenägude ma näen, läbi oma silmade ma kinnitan.
Läbi oma meele ma avastan, läbi oma südame ma tean.
Läbi oma eksimuste ma õpin, läbi oma tegude ma parandan.
Läbi oma ööde ma palun avalikustamist, läbi oma päevade ma leian lõpetuse.
Läbi oma sammude ma liigun, läbi oma südamelöökide ma jooksen.
Läbi oma sõnade ma kuulen, läbi oma vaimu ma räägin.
Läbi oma meele ma kuulen, läbi oma rinna ma kuulan.
Läbi oma keha ma valutan, läbi oma käte ma tervenen.
Läbi oma valu ma kasvan, läbi oma armastuse ma avardun.
Läbi oma teadlikkuse ma tõusen üles, läbi oma valguse MA OLEN ÜKS.

 

Ma leidsin oma tsüklites lõpetuse, just nii nagu need mulle esitati.
Ma võtsin need täielikult omaks ja alistusin lõplikult.
Nüüd ma tean, et olem sinuga ÜKS ja ma keeldun edasisest võitlusest.
Mu keha on valgus ja energia kannab mind.
Ma olen seda lubanud, ma olen lubanud, ma olen lubanud.

 

Vaid siis kui ma sulgen oma silmad ma näen.
Vaid siis, kui ma avasin oma südame, ma tunnen.
Ma tantsin selle armastuse rütmis sellest hetkest alates, kui ma taipasin, et mul ei ole selle üle mitte mingit kontrolli.
Ma lubasin sellel ennast joovastada, hüpnotiseerida, juhendada, võtta mind, ujutada mind üle tunnetest ja emotsioonidest, mis on kaugelt üle minu füüsilisest kehast ja loogilisest mõistmisest.
Ma lähen, ma lähen, ma lähen.
Ma tantsin, ma tantsin, ma tantsin.

 

Mu käed on nüüd pehmed ja õrnad ja mu hingamine on vaikne ja rahulik.
Mind on puudutanud elu ja energiad.
Ma näen ilu linnatuledes ja õhkan nostalgiliselt.
Ma sulgen oma silmad ja ma hingan sind.
Ma luban muusikal viia mind minu fantaasia paikadesse, kus me tantsime koos, nagu me kunagi, väga ammu, seda tegime.
Kas sa mäletad?
Ma näen, et sa naeratad ja ma mõtlen, kas sa praegu samamoodi naeratad.
Ma tahan seda naeratust taas näha.
Ma tahan taas näha seda sära sinu silmades.
Ma tahan taas.
Ma naeratan taas.
Ma näen taas.

 

Läbi selle armastuse kaitse, ma liigun, läbi energiate õnnistuse ma lähen.
Ma lähen, ma lähen, ma lähen.
Iseenesesse, sinusse, meisse.
Ma jooksen, ma jooksen, ma jooksen.

 

Ära vaata tagasi, mu armsam, mind ei ole seal.
Ära otsi kaugusest, mu südameke, mind ei ole ka seal.
Vaata enese kõrvale ja sa leiad mind siit.
Hoides su kätt ja oodates, kui sa mulle taas naeratad.
Siis me läheme, siis me läheme, siis me läheme.
Me jookseme, me jookseme, me jookseme.
Me tantsime, me tantsime, me tantsime.
Kaunilt, Graatsiliselt, Igaveselt.
Me tantsime. 

Ma olen siin. Me oleme üks.

Seda lõpetades suudleb päike mu põski, tuul paitab mu põski hellusega ja pisarad pesevad maha kõik aja tekitatud kortsud, aja, mis on möödunud ja libisenud mu sõrmede vahelt nagu liivaterad.
Ma alistun, ma luban.
Kaunilt, Graatsiliselt. Igaveselt.
Ma tantsin.

For specific guidance on your own personal soul mission and twin flame union, book a private session with me.
https://thebloomfromwithinproject.as.me/schedule.php
I’d be happy to bring you some clarity and soul focus along your journey.

Kui mu artiklid ja videod on olnud teie teekonnale panustavaks, siis saate jätta panuse minu missioonile.
https://www.paypal.com/cgi-bin/webscr?cmd=_s-xclick&hosted_button_id=2HAW2XE9WS5W8

Ma saadan teile palju armastust ja valgust ja palvetan, et te olete turvaliselt ja kaitstult oma enese südame väes.

Tantsija,
Ana
©thebloomfromwithin

(The content of this article is copyright protected)

 

Tõlkis Elle Vihman

Originaali leiate siit: https://www.patreon.com/posts/18253897