Meisterlikkus enesesaboteerimises: Meel vs Süda


 Dec 2 at 4:04pm Ana Souto

Kas pole mitte põnev, kuidas me suudame olla mõnikord iseenese kõige hullemad vaenlased ja paneme ise ennast taganema plaanist teha vapraid tegusid ja võtta see hüpe tundmatusse, ainuüksi usu pealt, et kõik on just täpselt nii nagu ta olema peab?

Kusjuures tõde on see, et teie süda juba teab, mida see vajab.

See on teie meel, mis peaks plaaniga nõusse saama aga see ongi see koht, kus asjad kipuvad kiiva kiskuma.

Teie meel teab teie saladusi.

See teab kus te olete olnud, kõiki neid kordi kui te olete läbi kukkunud, kõiki neid kordi kui teid on hüljatud, teist ära pööratud ja teile haiget tehtud ning seega peab see oma pühaks kohuseks teile meelde tuletada teie teekonna statistikat.

See ütleb teile: 

Arvestades sinu senist kogemust, oled sa seda tehes juba läbi kukkunud 99% kordadest, niisiis oleks tark tegu seda enam mitte kunagi uuesti proovida.”

Täpselt nagu kompuuter on see programmeeritud analüüsima ja asjades teie elus selgust looma. See aga läheb vastuollu teie praeguse rakusagedusega, teie vibratsiooniga ja ruumi hoidmisega teie arengu protsessi jaoks, mis tegelikult muutub ja areneb iga päev, iga sekund.

See läheb vastuollu selle 1% lootusega, mis ütleb, et te saate sellega hakkama.

See väidab, et te ei ole võimeline muutuma.

See väidab, et te ei suuda seda teisiti lahendada.

See külvab teisse hirmu ja ahistust, see annab teile väikeste dooside kaupa paanikahoogusid ja õhupuudust.

Kõik see toimub aga seepärast, et teie meel on piiritletud selle enda nägemusega sellest, mida te suudate saavutate. Vaid teie Hing teab teie täit potentsiaali, et siis sellest vaatenurgast vaadatuna peaks teie meel töötama teie heaks, mitte vastupidi.

Teie meel on ületamatu tööriist, et luua strateegiaid ja plaane mis võimaldab teil arendada oma emotsionaalset intelligentsust, et langetada otsuseid mis on joondumuses teie ülesandega, kuid see ei peaks mingil juhul üle võtma otsustamist, et kas te peaksite riski võtma või mitte.

See ülesanne kuulub teie Südamele.

Meie meelel on võime mõista elu ja meie südamel on võime tõlgendada hinge sisekaemust.

Meie Süda otsustab selle järgi, mis annab hea tunde, sellel pole vaja et asjad omaksid hetkes loogikat. Loogika ilmneb alles hiljem.

See viskab kõrvale hetke loogika ja võtab vastu selle mis on piiritu võimalus.

See paneb meid usaldama midagi suuremat, säravamat, kergemat ja kõrgemat.

See paneb meid uskuma iseenesesse ja sellesse mida me eneses kanname, et olla võimsamad kui olukorrad meie ümber.

Et siis, kuidas me lõpetame selle enesesaboteerimise?

Ma tõesti usun, et selle ukse avamise võtmeks on Teadlikkus ja Südame Teadlikkus on selle juures trumpkaardiks.

Vaatamata sellele, kas sa tead midagi, kedagi või sul puuduvad tõendid selle kohta, et sa liigud õiges suunas, sikutab su süda sind arvatavasti vastupidises suunas, kuhu sa ise tahaksid minna.

Niisiis, mida see vastaskülg sulle näidata püüab?
Mida sinu Süda sulle räägib?

Tõenäoliselt püüab see sind panna ISEENESESSE uskuma ja usaldama nähtamatut ja tundmatut.
See räägib sulle, et kõik läheb just nii nagu peab, kui sa järgid oma intuitsiooni ja märkad märke.
See näitab sulle järeleandmatult, kuhu see tahab minna, hoolimata sellest kuhu su meel püüab sind viia.

Me ju teame, et need läbikukkumise mõtted ja eneseusalduse puudus saavad tulla vaid hirmust ja me teame, et hirm ei tule südamest. Niisiis on suhteliselt kerge taibata kuskohast need piiravad uskumused tulevad.

Võibolla annate te ikka veel oma vanemate sõnadele hääle.
Just nendele sõnadele, mis ütlevad: sa oled liiga paks või et sa ei saa kunagi kõhnaks.
Just nendele mis meenutavad teile teie läbikukkumisi.
Nendele, kus teie vanemad kasseerivad teilt sisse kõige selle eest, mida nemad on kunagi teie heaks teinud.
Need, mis nimetavad teid tänamatuteks.
Need, mis ei lepi teie eluvalikutega.
Nendele sõnadele, kus teie võitudest kustutatakse võit ja kus teie pingutusi ei tunnustata.
Nendele, kes teile ütles, et te olete teistsugune, et te olete pettumus, häbi…
Nendele, mis lausuvad: “Mehed ei nuta!”
Nendele kes kasutasid teid poksikotina.
Sellele, kes lahkus.
Sellele, kes teid hülgas ja pani teid tundma väärtusetuna.
Sellele, kes ei pööranud teile kunagi piisavalt tähelepanu ja jättis teid armastuse nälga.
Sellele, kelle jaoks te ei olnud kunagi piisavalt hea.
Sellele, kes võimendas sulle sinu kõverpeegli kujutist.

Kas see hääl on ikka päriselt teie enda oma?
Või on see teie meel, mis kordab teie lapsepõlve kajasid?
Ja kas see on ikka päriselt see hääl, mida te kuulama peaksite?

Meis kõigis on võime tõusta kõrgemale elu piiratud kujutistest ja püüelda võimatu ja ennenägematu poole.

Ma kuulen iga päev lugusid, kuidas inimestele on kinnitatud, et nad ei hakka kunagi kõndima, või rääkima, või et nad saaksid omale normaalse elu – ja vaatamata kõigele on nad teinud kõike seda, mida teised on pidanud ilmvõimatuks.

Mis te arvate, kas nad andsid oma väe meelele või oma südamele kui nad otsustasid, et nad lähevad edasi ja proovivad uuesti?

Kas te arvate, et nad olid kaitstud ennast hävitavate mõtete eest, et nemad võiks saada edukaid tulemusi?
Või järsku ületasid omaenese meele ja lõid omale hoopis uue uskumuste süsteemi?

Mis te arvate, kas nad jäid kinni mõttemalli “aga mis siis kui see ei õnnestugi?” või said hoopis uut jõudu mõttest “Aga mis siis, kui see õnnestubki?”

Meie mõttel on tohutu jõud.

Sellel on jõud panna meid uskuma mida iganes.

Niisiis, miks siis mitte kasutada seda selliste asjade uskumiseks, mida teie süda juba ammu teab, et on võimalik?

Miks mitte kasutada oma meele väge enese eesmärkide teostamiseks ja lihtsalt ehitada uus muster ideedest, uskumistest ja kavatsustest?

Just sellel samal hetkel, kui teil on kahtluse hetk, siis mis saaks, kui te asendate selle mõtte teisega? “Mis siis kui see õnnestub?” Toites seda emotsiooniga justkui teil olekski see juba teostunud?

Kas see lõhuks laiali selle enesevähendamise ja negatiivsuse oravaratta?

Kas see avardaks teie meelt ja te astuksite piiritute võimaluste ruumi mis kõik on teie jaoks kättesaadav?

Enesetühistamine käib meie meeles, mitte südames ja see on vaid teie enda otsus kas te otsustate kummale te täna oma väe annate, täna ja igal järgneval päeval.

Kasutage inspiratsiooniks neid, kes suutsid vastu igasuguseid eeldusi jõuda oma eesmärgini.

Keskenduge sellele, et te avaldate iga päevaselt muljet ISEENESELE ja vaadake kuidas teie elu muutub.

Ma kordan enesele iga päev:

“Isegi kui ma kukun läbi oma ürituses olen ma ikkagi eeskujuks sellest kuidas seda ei peaks tegema, 
kuid ma olen alati tugevuse, julguse, helduse ja alandlikkuse eeskuju, seda niikaua kuni ma jätkan üritamist.”

Teie isiklik edukus tuleb sellest kuidas te eneses tunnete iseenese ja oma Teekonna suhtes.

See, kuidas teised arvavad sellest mida te teete ei ole absoluutselt teie asi.
See on nende Teekond ja te ei kõnni nende teekonda.
Teie lähete oma Vabaduse suunas.

Teie elu ei kuulu päriselt teile, kuni te elate seda teistele ja muretsete pidevalt selle üle, mida teised võivad teist mõelda.
Teie elu ei kuulu päriselt teile kui te elate seda oma peas ja keeldute hingamast läbi südame.
Teie elu ei kuulu päriselt teile kui te jääte pidevalt iseenesele jalgu ja ajate oma saatust enesest eemale.

Ma võin täie kindlusega öelda, et mu elu ei ole kindlasti selline nagu ma teismelisena seda ette kujutasin. Kuid üks mis kindel – see tunne on just see, mida ma arvasin et see saab olema.
Erutav, täis seiklusi, vallutuste ja kaotuste lugusid, kus ei puudu uhkus, graatsia ja alandlikkus.
Inimestega, keda ma armastan ja kes armastavad mind (isegi kui mõne puhul ei ole see kõrvaltvaatajale nähtav 😉 ).
Kirega oma tegemistes.
Pärandusega, mida ma ehitan iga päevaselt tulevatele põlvedele.
Vastupidavuse ja julgusega katsetada uusi asju.
Oma valmisolekuga olla igal oma õpetusretkel ka alandlik õpilane.
Vabadusega olla mina ise.
Ma elan oma Hingest, ma hingan läbi oma Südame ja luban oma Meelel istuda koos meiega vaikuses.

Kui ma ei oleks oma elus andnud oma väge südamele, ei istuks ma praegu siin ja ei kirjutaks seda artiklit ega räägiks teile sellest, et te suudate saavutada mida iganes, millesse te oma südame panete.

Mida iganes, kõik see on võimalik, piiritu, igavene ja mis peamine, see on teie enda oma.

Teie meel ei oska sellele mõtet anda, kuid teie süda oskab.
Ja see on ainus kinnitus mida te vajate, et minna edasi ja teha see hüpe tundmatusse, usus, et te suudate.

Muutke oma mõttemaailma ja te muudate oma elu.

Sundige see vadistav pärdikumeel oma peas vait ja andke südamele hääl.

Isegi kui te läbi kukute olete te eeskujuks sellest, kuidas ei peaks seda asja ajama. Kuid te olete alati tugevuse, julguse, graatsia ja alandlikkuse võrdkuju, seda niikaua kuni te jätkate üritamist.

Kuid teie Süda ju teadis seda kõike 😉

Ma tahtsin lihtsalt kindlustada selle, et ka teie meel on selle üritusega valmis kaasa tulema.

Et saada lugeda rohkem artikleid, ühinege minu Patreon`i Hõimuga!

Saadan teile kõigile palju armastust ja õnnistusi ning palvetan, et oleksite turvaliselt ja kaitstult oma enese südame väes.

Südame Hääle Järgija,

Ana x

Follow me on FacebookInstagramYoutube and Patreon

Tõlkis Elle Vihman

Originaali leiate siit: https://www.patreon.com/posts/art-of-self-vs-23070505

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.