Kummaliselt täpselt peegeldus mulle meie tänane reaalsus sellest armsast animafilmist. Wall-E. Kuidas algseks eesmärgiks loodud organismid, filmi puhul mehhanismis, avastavad enda jaoks palju laiema reaalsuse ja hakkavad otsima seda puudu olevat. Sest teavad, et maailmas on nii palju rohkem, kui neile on programmiga sisse seatud.

Sa käitud oma programmi järgides ja nühid hommikust õhtuni kindlaksmääratud rada. Kuid meel leiab maailmast nii palju huvitavat, olgugi, et ehk ei taipa nende asjade/nähtuste esialgset ülesannet, kuid need käivitavad uinunud seikleja ja programmeeritud tegelane astub rajalt maha.

Siin on vist vähe neid, kes ei oleks näinud seda Pixari filmi. Ja kes tõesti ei ole siis tasub see üle vaadata, on ta ju veel olemas nii DVD kui ka failidena internetiavarustes.

https://youtu.be/alIq_wG9FNk

Alguses tekkis minu jaoks lausa isiklik paralleel KaksikLeegi Teekonnaga. Meie kahe keha vastastikuste käitumiste poolest, kuidas ma olin valmis oma Partneri tuhastama vaid seepärast, et minu programmis oli käsklus “otsida rohelist elu” juba ammu surnud planeedil ja ei midagi muud. Kuidas siis selle minu jaoks võõra planeedi asukas suutis oma hoolitsuse ja “kohaloluga” panna mind mõistma, et peale programmi on veel palju muud.
Armastus, hoolimine ja austus ELU suhtes ja selle elu viimine uude elupaika. Hingemissioon. Vabadus. Maailm, mis on valmis suurteks muutusteks. Kas meil õnnestub “kosmoselaev” edasi juhtida sinna kuhu sellel on määratud jõuda? Kes teab. Kuid algus on tehtud ja paljud programmid minus eneses on juba muudetud.

Filmi arenedes on valusalt selgelt välja toodud, see kuidas inimkond on süsteemi poolt orjastatud ja pandud täitma “biomassi” ülesannet ja kogu värki juhivad automatiseeritud tehisintellektid. Igal oma spetsiifiline ülesanne ja liikumistrajektoor. Kui aga need kaks seiklejahingega robotit puudutavad kellegi maailma (seda roosat mulli kus kõik on justkui organiseeritud ja ette kirjutatud), siis korraga avastatakse asju, mis on kogu aeg olemas olnud, kuid inimestel pole aega olnud oma mullist välja vaadata. “Oo, ma ei teadnudki, et meil on bassein” samas päevade kaupa sellesama basseini ääres oleskledes.

Egregor – Ülemautomaatjuhtimine, Kapteni “parem käsi”, kelle jaoks Kapten on vaid PR kuju, et inimesi rahulikena hoida. Kui tekib võimalus, et tema valitsust pole enam vaja, siis teeb kõik võimaliku, et kaotada tõendid uue elu, elumuutuse vajadusest/võimalusest.

Loomulikult oli äratundmine ka selles “Nut pin” stseenis, kus programmist erinevalt, ehk siis “katkised” tegelased isoleeriti ülejäänud ühiskonnast.
Kas tuleb tuttav ette? Kõik mis on erinev, sildistatakse ja tehakse maha, samas isegi vaevumata mõtlema, kas ehk mingit serva pidi see erinev saab hoopis paremini oma eluga hakkama. Vaadates või FB kuulutust teemade järgi tsenseerimist või YouTube viimase aja tendents, kus täiesti tavalised videod, seejuures ka lauluvideod, on meie kallis maanurgas vaatamiseks keelatud. Isoleeritakse, sest järsku see biomass tuleb omast roosast, automaadi juhitud mullist välja ja hakkab kasutama olemasolevaid võimalusi ja teeb kontrollijate elu keeruliseks.

Vaid Teadlikkus ja valmisolek järgida oma sisemist sundi ja Hinge kutset annavad võimaluse sellele süsteemile sisestada uued käsud või siis hoopis välja lülitada, nagu selles toredas filmis näha oli.

Just see on Teekonna eesmärk meie reaalsuses. Meie iseenese avastamine ja armastama hakkamine. Iseenese Tõelise Mina/Autentse Mina sügavast pimedusest välja kaevamine ja porist puhtaks küürimine, et olla just see särav kristall, või teemant mis me tõeliselt oleme, läbi kõikide oma kehastuste ja Allika/Multiversumite Ühisteadvuse väravateni välja.
Tingimusteta Armastuse kehastused, mis peavad siin kehastuses veel palju endale selgeks tegema, mis selle kauni termini taga tegelikult on.

Teekond ise ei ole lihtne. Need kes meeltesegaduses ja ekslikult on KaksikLeeki  kiireks pereloomise võimaluseks pidanud, on pidanud saama valusa õppetunni osaliseks, sest see on tegelikult Kohtumine Tundmatuga. Ja selleks “Tundmatuks” on inimese enese Mina. Meie teine pool/Kaksik on vaid meie siiralt valus Peegel, kes näitab oma käitumisega meile kätte need kohad, kus me iseenesele ülekohut teeme ja kui me temas midagi kipume jumaldama siis on see kõik suure tõenäosusega meis endis olemas. Ehk siis meil tuleb läbi oma kaksiku tegude keskenduda iseenese käitumismustrite muutmisele.
Ja muidugi ei ole ainult Kaksik see, kes meile meie külgi peegeldab, iga inimene meie elus on meile Õpetajaks ja Peegliks. KaksikLeekide Teekonna puhul käib see kõik vaid kümme korda karmimalt kui nn tavaliste hingelepingute puhul.

Ehk siis püsige oma enese Südame Väes kaitstud ja turvaliselt. Õppige nägema maailma nii nagu see on. Tehke Valikud, et areneda parimaks võimalikuks versiooniks iseenesest ja olge siiralt ausad iseenese emotsioonide ja tunnete suhtes. Teie enese keha ja hing räägib teiega läbi nende.

Tervenemise teekonnal olev,

YksikHunt alias Elle