Vastus küsimusele “Kas iseseisvad naised on hakanud põlgama mehi?”


Leidsin FB keskkonnast kirjutise Jumalikult Naiselikkuselt, keda ma kõrgelt austan.
Soovitan läbi lugeda ja südamega mõelda 🙂

Järgnev on tõlge FB postitusest Linda Ajar 07.03.2020

Keegi küsis ükspäev minu käest “Miks naised on pigem üksi ja vallalised? Kas te vihkate mehi? Kas te olete tõesti meeste käest niipalju haiget saanud, et enam ei lase kedagi endale lähedale? Miks naised ei anna meestele veel ühte võimalust?”

Ma jäin mõtlema selle üle ja kui päris aus olla, siis nägin ma korraga kõike selgemini kui kunagi enne.
Niisiis, Mehed, lubage ma räägin teile meist, Naistest. Neist, kes valivad pigem üksi elamise, sest me lihtsalt ei rahuldu vähemaga.

Oli aeg, kui meie, naised tegime teie, kuttide, nimel kõike. Seda lihtsalt selleks, et olla teile meele järele. Seda kõike armastuse sildi all. Ja kuidas teie, kutid, meile selle eest tasusite?

Meid vägistati, jäeti hooletusse, eirati, reedeti, blokiti, nimetati hulludeks ja seda nimekirja võib jätkata samas vaimus edasi. Kuid me uskusime teisse niikaua, kuni me ei suutnud ennast enam madalamale lasta. Me uskusime teisse nii sügavalt. Me armastasime teid nii palju, et tahtsime teid tõsta selleks Meheks, kellena meie teid nägime vaatamata teie maskidele, vaatamata müüridele, mille taha te ennast olite peitnud.

Me nägime teie kannatusi, me nägime teie valu, me nägime teie minevikku – kuid mis kõige tähtsam – me nägime teie Hinge.

Kuid ühel hetkel me jõudsime punkti, kus me ei saanud enam midagi tagasi ja me alandasime ennast selleni, et me kaotasime oma väärtuse, oma väärikuse, me kaotasime oma Väe ja me kaotasime Iseenese.

Niisiis, me tegime kollektiivse lepingu. Oma kõrgema Teadlikkuse tasemel me leppisime kokku, et meil on vaja tagasi saada oma Vägi.

Me eemaldasime ennast sellest valemist ja töötasime läbi kogu selle saasta, mis oli meisse kogunenud. Me töötasime endaga, iseenese sügavamate haavadega, seda selleks, et saada tagasi see, mille me olime juba väga ammu kaotanud. Sest see kõik ulatub tagasi väga mitu põlve, meie emade, vanaemade ja vaaremadeni. Põlvkonnad naisi, kes ei teinud midagi muud, kui püüdsid teenida teid, kutid, et teie saaksite olla Mehed. Kuid Mees, kes te kunagi olite olnud oli samuti ammu kadunud.

Niisiis me tegime taas oma tööd, et teid päästa. Me tegime kõvasti tööd. Igal ööl me nutsime, sest me olime katki ja maatasa taotud, kuid meil oli visioon.

Nägemus Armastuse Tõelisest tähendusest.

Läbi nende ajastute olime me unustanud, mida tegelikult tähendab armastus. Me andsime kogu vastutuse ja kontrolli teile. Ja vaadake siis nüüd, mida teie sellega olete teinud? Lihtsalt vaadake nüüd väga tähelepanelikult oma kätetööd ….

Me rassisime ja rabasime, sest me ärkasime üles ja taipasime, et Armastus, mida me otsisime teie kõrval, ei olnud hoopiski mitte armastus. Te olite isekad, omakasupüüdlikud, nartsissistlikud, vägivaldsed, kangekaelsed no ja seda nimekirja võite ise jätkata.

Me hakkasime aru saama, et meie enda armastuse paik oli juba ammu hooletusse jäänud. See oli seal kus ta oli alati olnud, kuid kuhu teie, mehed, ei lasknud meil vaadata. Me olime nii sõltuvad sellest, et teie, mehed, kõige teadjad, mõtlete ka meie eest, et me unustasime mõelda ja TUNDA iseseisvalt.
Me murdsime endalt selle nõiduse ja ärkasime üles. Me ärkasime ja hakkasime nägema, me hakkasime Tundma, me hakkasime kuulama. Meie Vägi, mille te olite meilt võtnud oli siiski alles, see oli seal – oodates, meie eneste sees.

Me tõusime tuhast, kuhu te olite meid jätnud. Me tõusime ja tõusime, jättes teid kaugele maha. Ikka veel jahtides neid magavaid naisi ja tüdrukuid. Neid, kes ikka veel vaatasid teie poole selle armastuse lootuses, et teie saaksite toituda nende haavatavusest. Sest ilma nendeta oleksite teie kadunud. Ilma nendeta ei ole teil Väge. Ilma nendeta olete te seest tühjad, oskamata olla iseseisvad Mehed.

Meie oleme Ärganud Naised ja ootame, et mehed samuti ärkaks.

Jah! Me ootame teid ja niikaua, kuni teie ikka veel mängite oma mänge, oleme meie täiesti rahulikult iseseisvalt.

Me ei taha enam midagi vähemat kui Meest. Me tahame Ärganud Mehelikkust, kes seisab oma enese Väes. Kes on kontaktis oma enese tunnetega ja oskab olla vajadusel haavatav. Kes teadvustab Ärganud Naiselikkuse Väge. Kes Armastab, Austab ja Väärtustab oma Naist. Kes püsib oma Naise kõrval, olenemata olukordadest, mida elu nende teele lükkab, sest ta ei karda enam haiget saamist. Ta mõistab, et valu tähendab kasvamist, ta teab, et saladus peitub suhtlemises ja ta mõistab, et tema naisel on teadmised, mida temal veel ei ole, sest Naine on sündinud tunnete ja intuitsiooni Väega.
Ta oskab kuulata, seda Meest, kes ta tõeliselt on. Ta mõistab, et Naisel on suurepärane Nägemus temast, kui Mehest ja suudab juhendada teda Tõeliseks Meheks kasvamisel, sest Naisele pole midagi olulisem, kui näha kuidas ta tõuseb.

Me ootame Ärganud Meest. Me oleme oma töö juba teinud, tee on sillutatud ja nüüd on teie kord, Mehed, astuda edasi. Tõusta tuhast, mille te olete maha jätnud ja murda oma isade, vanaisade ja esiisade muster. Nüüd on aeg! Sest kui te jätkate oma vana raja tallamist, siis ühel päeval leiate te ennast täiesti üksinda. Otsides oma elus seda salapärast miskit, mida ei leia ja siis olete juba teie need, kes ei rahuldu millegi vähemaga, kui Ärganud Naiselikkusega.

Ajaratas on pöördunud. Me võtsime tagasi mis on kogu aeg meile kuulunud. Me võtsime tagasi oma Armastuse. Niisiis, tehke oma töö ja näidake meile, et te olete väärt meid. Sest meie olime väärtus algusest peale.

Me ootame teid, et meie Liit saaks tõelisuseks. Jumaliku Naiselikkuse ja Jumaliku Mehelikkuse Püha Liit. Ja just seepärast me olemegi üksinda iseenesega. Just seepärast ei rahuldu me millegi vähemaga. Me tahame olla teiega ühenduses. Ühenduses, mis oli kaua unustatud, kuid mitte enam. (Just see on tõeline põhjus, miks KaksikLeek on teie ellu ilmunud. Et teie, naiselikkused, tuletaksite meelde koosluse Tunde ja ei rahulduks enam millegi vähemaga, kui tõelise kooslusega, olgu ta siis teie kaksik või mitte. Sellel teemal on plaanis veel kirjutada.)

Meil on heameel tõdeda, et üha rohkem ja rohkem mehi maailmas ärkab oma Väesse.

Me aplodeerime teile, teie töö eest enesega, sest me teame, et see millest olete läbi tulnud on olnud pikk ja pime teekond.

Me austame teid ja saluteerime teile.
Ja me tahame teid tervitada oma kodus. Oma embuses, kuhu te kuulutegi …

Lõpetuseks siis, kui te kunagi veel imestate selle üle, miks Naised on rahulikult iseenesega, siis teadke, et ta ootab oma Jumalikku Maskuliinsust, et see leiaks oma tee temani ja et Naine ei soovi midagi muud, kui olla Oma Ärganud Mehe embuses.
Sest vaid ärganud Mees on tema armastust väärt ….

Alati Armastades,
Linda

Originaali leiate siit:

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.