Eriolukorra tagajärjed on veel teadmata. Füüsilise reaalsusega harjunud inimestele on praegune aeg keeruline. Sellele ei vaidle vist keegi vastu. Toimetulek aga ei sõltu aga ainult füüsiliste asjade olemasolust või nende puudumisest.

Tänase kirjatüki ajendiks on energeetilises mustris toimuv. Täpsemalt siis see kuidas see mind ennast on mõjutanud ja millised sümptomid välja on löönud.

Niisiis alustame algusest. Kuna praeguses hirmude õhutamise ja paanikatest halvatud ühiskonnas on ka minu töö liikunud kaugtöö keskkonda. Siis sellest tulenevalt kaob piir tööpäeva ja isikliku aja vahel. Seega suutsin istuda “tööl” 12 tunniste vahetustega ja ei olnud oluline, et tegelikult oli tööpäev ammu läbi või algamas oli uus päev.

Tulemus….

Korraga tekkis kehas vastuseis tööasjadega tegelemisele. Võib öelda, et vastikud tajud ja arusaamatud tunded. Paanika, iiveldus, füüsiliselt tajutav kramp südametšakras ja ka hingamisraskused. Leevendus sellele tuli aga alles nn juhtme seinast tõmbamisega. Meditatsioon ja peale seda maraton toredast sci-fi sarjast Doctor Who.

Nagu paljud teist teavad, tajun ma nn kollektiivseid energiaid ja see mis ühiskonnas toimub on väga raske. Selleks et mõista, mis pani mind ennast sedasi tundma sai kasutatud “Labori” – Iga inimese isikliku taastamise ja tervenemise energeetilise ruumi, abi.

Nägemus, mis mind tabas oli õõvastav. Hirmunud vaimolendid, karjumas taeva suunas. Hall hirmunud mass, kes ootab edasimineku luba. Piltlikult võib neid ette kujutada nagu Edvard Munch`i “Karje” tegelased. Seejuures tajuda nende hirmu ja paanikat. Justkui hakatakse teadvustama, et see mida nad teadsid elu ja surma vahelisest ruumist on olnud vale. Nagu ka see, mida neile on räägitud füüsilisest reaalsusest. Kas see teadvustamine ka kiireid muutusi toob on hiljem näha.

Täna hommikul sain teabe, et siin on juba viimased 3-4 päeva antud uusi infopakette just nendele teadvustele, kellele seni pole vaimne areng ja energiad meie ümber mitte midagi tähendanud. Kuna ülekaalus on siiski nn tavainimesed, kelle jaoks on olemas vaid füüsiline reaalsus, siis annavad nad ka minu tajudele värvingu.
Tunnen kaasa neile, kes alles hakkavad taipama, et asjad on tõeliselt muutuses. Mäletan enda esimesi taipamisi. Seda olukorda, kus seesama “kuklas tiksuv” info vaatab sulle julma reaalsusega otsa ja ainus mõte mis pähe tuleb, et nii, nüüd oled totaalselt hulluks läinud.

Mida soovitada, kui oled selles olukorras?

1. Kindlasti hingata 10 korda sügavalt. Astuda oma paanikast veidi välja ja mõista, et kõik on mööduv.
2. Harjutada teadlikult oma vajaduste nägemist ja tunnistamist. Mida ma tegelikult vajan?
3. Õppida kogemusest ja lõpetada enda süüdistamine.
   Kõik mis meie elus toimub on meie enese sinna kutsutud. Isegi kui see tundub julm, on see kõik olnud vajalik meie arengu ja vajaduste rahuldamiseks. Millal ja mil viisil me selle kogemuse tellisime on küsimus omaette. Mida ma pean sellest olukorrast õppima? Mis selles kõiges on head, mida ma veel ei taipa? Mida ma saan praegusel hetkel õppida, teha, mõelda, et seda olukorda muuta? Ja lisaks muidugi – Millised mustrid on minu minevikus olnud et seda kõike elus hoian, ikka veel?
4. Õppida juhtima omaenese reageeringuid.
   Me ei saa muuta kedagi teist. Me ei saa eeldada, et teised käituvad nagu meile meeldib, eriti kui me oma ruumi ei kehtesta ega teistele oma vajadusi teada ei anna. Me saame kontrollida omaenese reageeringuid ja kui midagi ei meeldi siis oma ruumi kehtestada.
5. Muidugi mediteerimine. Mis iganes kellelegi selleks on. Kes suudab endasse minna voolava vee all, või nõusid pestes, või muusikat kuulates, või klassikalises mõistes maha istudes ja “vadistava pärdiku vaigistamisega” oma mõtted kiirteelt maha tõmmates. Olen eelnevate aegade jooksul postitanud siia mitmeid variante. Peamine on see, et see peab töötama isiklikult ja ei ole seotud teadvuse uimastamisega. Uimastamine on oma keha juhtimise käest andmine ja see ei ole see, mis aitab sellest hullusest välja või oma enda elu juhtima.

Jahh, see pole sugugi nii kerge, kui öelduna või kirjutatuna. See eeldab tugevat tööd iseenesega. Omaenese Tõelise Olemuse teadvustamist.

Ehk siis Teekond Iseenesesse.

Selleks korraks kõik.

Olge hoitud ja terved, Kasutage kainet mõtlemist ja õigust kahelda kõiges, mis tuleb peavoolu meediast või ükskõik millise kanaldaja suust.
Usaldage omaenese sisemise mina Teadlikkust. See ei peta teid, leppige temaga lihtsalt enne ära ja paluge vabandust selle eiramise eest mida olete teinud kuna “nii ju teevad kõik”

Kõik on mööduv.
Ka see hullumeelne paanika ja orjastamine.

YksikHunt oma tervenemise teekonnal.