Taas üks kevadine pühapäeva hommik. Üle pika aja sai rahulikult magada. Äratus oli vaid 4:45 ja lõpuks siis kella seitsme aeg. Keskmiseslt puhanud. Viimasel ajal on ööd polnud hullumeelsed. Segunevad pildid reaalsusest ja maailmade vahelistest tegemistest. Mu Kallis Kaitsja on alati minuga, kui olukord ebameeldivaks kisub. See muidugi ei tähenda, et saaksin lihtsalt logeleda. Tegevust jagub. Kummaline on, et lahingute uned järgnesid taastamistöödele. Tean, et olukord keerab veel hullemaks, sest Maailmade vahelisel alal on uute Sõdalaste sündimisi ja vanad tegijad on väga väsinud.
Millised on võimalused, et suudame selle kõik uuesti elamisväärseks muuta. Kahju, et meie oma reaali inimesed töötavad selle nimel, et elu ja teadlikkus hävitada. Iga võimaliku otsusega püütakse viia tasakaalust välja Emakese Gaia (maakera) protsessid ja kui Maa võtab jõulisemaid otsuseid siis on paanika lahti.

Aga mitte see ei pannud mind täna kirjutama.

ETV2 üllatas hommikuse animafilmiga. Jaapani joonisfilm “Minu naaber Totoro”.
Olen seda korduvalt vaadanud ja igal korral avastan uusi kihte. Olen selle omale ka DVD kujul koju ostnud.
Kuid miks selle täna kirjutamiseks võtan on see, et mul endal oli seda filmi vaadates pidevalt pisar vasakus silmas. Selline heldimuse pisar ja mõte oma Kalli Hinge juures, Justkui oleks meie mõtted kohtunud poolel teel ja hinges tekkis kergus. Me oleme eetris ja see pole kuhugi kadunud. Olgugi, et minu kirjatükid on jäänud harvadeks ja lühikesteks.

“Minu sõber Totoro” – vaatamata raskele peateemale, ema on raske haigusega haiglas ja lastel tuleb iseseisvalt toime tulla.
On selles filmis headus, oskus oma lapsi toetada, Maagia ja rõõm väikestest asjadest.
Lapseliku siiruse võimekus ületada ka kõige raskemad teemad ja Näha, näha seda, mis on tavalisele silmale nähtamatu.

Leidsin selle filmikese ka inglisekeelsena YouTubest, lausa täispika videona. Võimalik, et ühel hetkel kaob see link, kuid seni head vaatamist.
Loodan, et suudate seda vaadata avali südamega ja tõmmata paralleele oma eluga, ning õppida väärtustama neid pisikesi rõõmuhetki, või ootamatuid “kassibussi” möödakihutamisi 🙂

Olge hoitud ja Terved ning Teadlikud oma enese südame väes.