Järjekordne meie kliimavöötmele ebaloomulikult kuum päev. Vaatamata temperatuurile on täna ka veidi tuult ja pilvi. Paras aeg analüüsida elu. Tegevused, mis eeldavad füüsilist liigutamist, on nagunii liiga palju oodatud.

Ei ma ei võta ette siin kõige keerulisemat küsimust nagu mida ma siin elus üldse teen. Sest see küsimus on juba oma vastust avamas.

Kellegi jaoks on elu maal vangistus. Teise jaoks võimalus kogeda ja õppida. Kolmas mõtleb, et ta on looja üle ülejäänud kehastuste tema kõrval.

Kannibalism. Oleme kiired hukka mõistma troopiliste saarte hõime, kes söövad oma vaenlase liha, südant ja aju. Seda kõike selleks, et saada omale võimsa vastase tarkust, jõudu ja vaprust. Mõistame hukka neid, kes on saanud omale üldsusele arusaamatu isu inimliha järgi. Ehk siis füüsilise samasuguse keha söömist.

Mida aga peetakse normaalseks, on oma lähedaste või tuttavate energia, emotsioonide ja aja “söömist”. Ühiskond on selle teinud lausa kohustuslikuks.

Võtame siin seda teemat veidi laiemalt ette. Ma ei vaidle selle üle, et sotsiaalne suhtlemine ju ongi üksteisega oma aja ja energia jagamine. Mida aga tahan lauale tuua on mugavusest, õpitud abitusest ja oma ülemuslikkusest tingitud teistelt energia imemine, lüpsmine, õgimine.

Olukord tööelus. Smalltalk ehk siis tühi lobisemine, et ei peaks kuulama vaikust. Et oleks mask, et ma olen seltskondlik ja tark ja kas ikka kõik mõistavad, et ma olen hea inimene. Samas keerame kinni oma sisemise hääle ja lukustame oma mõtted ja tunded, sest mina ei ole oluline. Niisiis võetakse teemadeks kellegi teise elu. Arvustades, kritiseerides ja oma arvamist tähtsaks tehes. See on justkui ühiskondlik roll.

Mida see käitumine ja lobisemine tegelikult energeetilises pildis teeb? Enda eitamine ja teiste arvelt paremini tundmine räägib energia vampiirlusest. Energiasagedus on madal ja sellise lobisemise tulemusel kistakse ka teiste sagedus alla. Seejärel on seda hea lutsutada. Nälg on ju.

Olukord perekonnas suht sama mustriga. Erinevus on selles, et kasutatakse moraalset ülemvõimu ja pannakse teine fakti ette, et ainult temal on õigus ja sinul puudub oma arvamus, sest sa oled mulle võlgu.

Vanemad, kes on oma enda saatuses pettunud ja elavad oma põrumisi parandada püüdes oma laste ja oma partneri elu. Jällegi tegelikult hoides teised madalas sageduses ja lutsutades seda võimu ja alistamise energiat. Sama mustrit kasutatakse sõprade ringis. Kuid see on nn ohvrile lihtsam, sest ühel hetkel saab see alandamise karikas täis ja alandaja, kes on õpitud abituses, saab aastate pikkuse alanduse viljad endale vastu silmi.

Püüdes ikka veel hoida seda energia allikat enda küljes, püüab ta mängida haavatut ja käivitada teises süütunnet. Mis taas kord toodab madalaid energiaid.

Siin tuleb mängu vaatenurk, et kehastus maal on tegelikult vangistus. Seepärast on kogu aeg millestki puudu ja kui keegi leiab elu tõelise energiaallika, siis peab ta seda jagama teistega. Paras kommunism, onju.

Tegelikult ei mõisteta seda, et see allikas on kättesaadav kõigile, vaja on vaid teha tööd iseenese vajaduste nimel, ise tegutseda. Ja mitte keegi teine ei pea meie heaoluks nahast välja pugema. Mida rohkem inimesi mõistab, et ainult nemad ise on oma heaolu saavutamiseks ainuisikuliselt vastutavad, siis lõpeb ka teiste anastamine. Just anastamine. Sest seda tehakse manipulatsiooniga ja inimesel jääb tunne, et ta ju tahab teist aidata. Olles saanud teise “nõustumise”, jätkub häbematu teise kasutamine ja iga võimaluse kasutamine, sest sa ju tahad mind aidata.

Toredaks muutub asi aga siis kui inimene on kõrgemal sagedusel ja ei allu teise püüdele süütunnet tekitada. Siis vihastatakse. Pettumus, et nii suurepärane suutäis jääb saamata.

Niisiis, kas on võimalik elu maal?

Ma tean, et on. Isegi kui ma tundun juba katkise plaadina, aga ainus minule teada olev meetod saavutada suutlikkus olla maal õnnelik, on õppida tundma iseennast. Seda päris ennast ja õppida armastama oma keha ja vajadusi. Nii füüsilisi kui vaimseid ja emotsionaalseid. Ehk tuleb tundma õppida oma varjumina ja tervendada oma tuumhaavad. Keegi teine seda teie eest teha ei saa.

Kui oled tõeliselt valmis alustama teekonda iseendasse, võta ühendust.

Olen olemas Telegrammis, messingeris ja ka individuaal vestlusteks. Töö tuleb sul teha endal. Mina olen vaid teejuht erinevatel ristteedel ja tuumhaavade tuvastamisel. Samuti saan jagada tööriistakasti, mis on mitme elu jooksul kogunenud ja juba paljudele kaasteelistele toeks olnud.

Loodan, et tänane artikkel andis veidi selgust energiavampiiride tegevuse põhjustele. Kuidas nendega toime tulla, saab olema kunagi hiljem artikkel või kohtumise teemaks erinevates suhtluskeskkondades või isiklikel kohtumistel.

Tänaseks soovin – püsige jahedas ja olge kaitstud oma südame väes.

Yksikhunt oma tervenemise teekonnal.

Elle.