Maagia, müstika ja mütoloogia


14.08.2020 ehk siis täna kaks aastat tagasi oli olukord samasugune. Samas mõistan ma täna kõike seda paremini. Olen mõtteid kogumas oma iga pühapäevase eetri jaoks. Tausta jaoks mängib muusika mis andis jõudu kaks aastat tagasi. Olukord oli siis keeruline nii füüsilises reaalsuses kui reaalsuste vahelisel alal. Ma ei mõistnud täielikult miks see on nii tohutult keeruline, kuid olin selleks ajaks juba saavutanud energeetilise ühtsuse igas hingetõmbes oma Kaksikuga. Füüsilise keha tajud olid segunenud ja tihti ei olnud aru saada, kas käivitaja oli tema keskkonnas või minu enese töö ja koostööpartnerite suhtumine.

Selleks, et veidi aru saada ja teadlikult toetada oma Kaksikut, kirjutasin talle kirja. Vastuseks tekkis kergendus ja õrnus kuid see kestis lühikest aega. Inimkonna emotsionaalse ja mentaalse ühisvälja energiad olid väga rasked. Täis leina ja hirmu ja paanikat. 12 päeva hiljem Minu Hinge teine füüsiline keha lülitus välja, et enam mitte siin kehastuda.

Energeetiliselt on minu Kallis Hing jätkuvalt tegevuses. Olles minu kõrval kuid lihtsalt teises valgussageduses. Toimetades erinevates maailmades, kus praegusel ajal mina toimetan uneajal.

Müstika? Jahh. Enamuse jaoks, kes ei ole seda öist seiklust kogenud on see müstika ja hullemal juhul ka hullumeelsus. Enamus, kelle jaoks pole maailmas muud kui vaid see mida saad käega katsuda, on ka kahe füüsilise keha energeetiline side midagi müstilist. Midagi võimatut. Kuid kui oled jõudnud oma enese füüsilise kehaga läbisaamisesse, kus sellest saab sinu eluteekonna suurim ja kaitsvam teekaaslane, siis hakkad mõistma, et füüsilise kõrval on palju muud, mida ei ole võimalik silmaga näha, käega katsuda või kõrvaga kuulda.

Maagia? Jahh. Seda nimetatakse maagiaks, sest teadus ei ole veel suutnud korrata neid kogemusi, mida meie oleme korranud ja kogenud juba viimased kümme aastat. Samas on see vaid oskuslik energiate juhtimine ja selle info inimmõistusele mõistetavaks tõlkimine.

Mütoloogia. Pärimused, muinasjutud, legendid, laulud ja viimastel aegadel ka ajaloo peidetud ürikutest välja imbunud kirjalik ja pildimaterjal, mis tõestab, et tegelikult ei tea tänapäeva inimene oma minevikust sugugi rohkem kui ürgaja inimene (kui sellist üldse olemas oli) või pärisorjuse all ägav rahvakilluke. Lohed, Haldjad, Hiiglased ja muud Müütilised olendid, mis on ellu ärganud “fantaasia”raamatute lehekülgedel on tegelikult energeetiliste ürikute keelt mõistvate tõlkijate inimkeelde tõlgitud materjal. Mis omakorda räägib sellest, et see kõik on reaalselt füüsilisel kujul olemas olnud ja on ka praegu, kuid erinevas valgussageduses ja rakusageduses, et katseklaasiloomi, nagu kaasaegne inimene on, mitte häirida.

Tänaöine seiklus seisnes erinevates ajajoontes lastele tööriistade jagamises. Lastele seepärast, et nemad on need kes suudavad veel mõista seda, mida täiskasvanud on unustanud.

“Tead, mis on meie, täiskasvanute, probleem? Lastena me unistame leida merineitseid, Harry Poyyereid, saada päris oma võlukepike aga siis me lihtsalt kasvame suureks ja unustame selle. Kui sa esimest korda ilmusid (koduvana) siis ma ehmatasin ja tahtsin hirmsasti oma tütart kaitsta. Siis aga kui sa ta elu päästsid – hakkas mul häbi. Väga häbi. Ma luban, et ma ei püüa sind enam ära ajada. Vastupidi, ma soovin, et sa jääksid meiega. Päriselt ja oleksid meie pere liige!”

Tagasi seikluste juurde. Ma sisenesin täiesti tavaliste inimeste elurajooni ja leidsin lapsed, kes mõistsid, et mul on neile midagi pakkuda. Me hakkasime õppima, kuidas ühest ajajoonest teise liikuda. Vahest oli see värav, vahest oli see vaid mõra seinas ja korra pidime kiirustama, sest need kelle takistamise jaoks ma lapsi treenisin olid meile jälile saanud ja me pidime jääma lõksu. Samas õnnestus ka mingi seltskond meil oma poolele meelitada ja iga laps, olles omandanud oma tööriista, saabus tagasi oma ajajoonele oma koju. Missioon täidetud saabusin ma ise pilvelinna või midagi sellist nagu asustatud linn planeedi kohal. Ma lendasin. Olin seekord inimkujul kuid tiibadega. Tundub, et Aloki.

Ma olen kaua mõelnud miks mind tohutult häiris nn inglitädide soovitus, et anna kõik oma mured inglitele, nemad võitlevad sinu eest.
Tuleb välja, et ma tean mis on Ingel ja kui ingel teeb endast sõltuvaks inimese siis on inimene talle nagu lemmikloom ja nagu me teame ei ole just kõikide lemmikloomade elu harmoonias.

Inimene peab kasvama välja lapse seisusest. Parem juba hulluseid korda saatev teismeline, kes kogeb ja vastutab ise oma tegude tagajärgede eest, sest siis on lootus, et temast kasvab Täiskasvanud olend. Mõistes, et selleks, et midagi selgeks saada tuleb see läbi kogeda ja õppida. Ei ole olemas tasuta lõunaid. Ei ole tõesti. Keegi maksab selle eest alati. Kui inimene võtab teadlikult vastu oma “lõuna” ja on kursis ka selle hinnaga siis ta teab mida ta tõeliselt vajab ja mida saab.

Müstika ja Maagia on tegelikkuses meie enda sees. Me ei ole enam lapsed, kes peavad ootama käsi pikal kedagi, kes nende eest otsustab ja vastutab.

Kohe varsti eetrisse minemas.

Pea täis mõtteid tänase vestlustunni jaoks.

Kes huvi tunneb, see leiab meid järgnevalt lingilt.

https://t.me/+ugh_w-uE89w1NjQ0

Olge kaitstud oma enese südame väes.

Multidimensionaalne Elle

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.