Töökiusamisest Julie O`Hara sulest.

Kiusajad töökohal: Kas sina oled ühe sellise kretiini ohver?

Megan, Ühe Chicagos paikneva farmatseutika edasimüügiga tegeleva firma müügikoordinaator, oli kolleegide ja ülemuste poolt austatud ja tunnustatud. Seda kuni hetkeni kui meeskonda toodi uus kordineerija (meesterahvas), kelle ülesanne oli arendada müügistrateegiat. Peaaegu koheselt said Megani projektid tühistatud või võttis uus mees need üle ja haaras nende eest kogu au endale. Lõpuks lülitas ta Megani välja ka infovoost, mis puudutas koosolekuid ja klientide kõnesid. Talle meeldis Megani ees teha inetuid kommetaare naiste kohta. Öeldes asju nagu: “Naised on ainult seitse aastat töökõlbulikud, seejärel tuleb nad välja vahetada.” Peale kuue aastast suurepärast tagasisidet oma töö kohta, vallandati Megan oma töökohalt. Seda vaid pool aastat peale uue manageri liitumist meeskonnaga.

Dianne, New Yorki suure advokaadifirma austatud nõunik, avastas ennast olukorrast, kus ta kartis õhtuti magama minna, sest ta teadis, et hommikul tuleb tal hakata jälle võitlema kontorijuhatajaga. Kontori juhil (naisterahvas) oli raske ainesõltuvus ja ta võis iga hetk, täiesti tühja koha pealt sattuda ägedasse raevu. Ta oli töötanud firma heaks juba palju aastaid ja vanempartnerid otsustasid tema käitumisele vaadata läbi sõrmede selle asemel, et teda selle käitumise eest vastutusele võtta. Ta võis täiesti süüdimatult teha trikke nagu keerata kontori kella kümme minutit ette ja siis kirjutada töötajatele hoiatusi selle eest, et need tulid tööle hilinemisega. Ta võis kõva häälega uhkustada, et ta võib igast ühest seal lahti saada. 22 kuu jooksul oli ta vallandanud 33 töötajast 12. Selle naise alluvuses töötamine tekitas tugevat stressi, Diannel tekkisid selle tulemusel kõrgevererõhu tõbi ja kliiniline depressioon ning ta oli sunnitud sellelt töökohalt lahkuma.

Christine võttis vastu töökoha San Frantsisco Ülikooli suure osakonna Presidendi assistendina. Väljast vaadates oli see unistuste töö. Kuid “mesinädalad” ei kestnud kaua. Christine avastas, et tema uus ülemus oli 18 kuu jooksul vahetanud juba viis assistenti. Kui ta küsis oma ülemuselt selgitusi oma tööülesannete kohta käratas see: “Kas sa kavatsed elu lõpuni loll olla?”. Teda grilliti pidevalt vigade eest mida ta ei olnud teinud ja kui ta püüdis selgitada sai vastuseks “Mind ei huvita sinu vabandused!”. Christine elas pidevas hirmus, et mille eest teda järgmisena süüdistatakse. Samamoodi nagu ka kaks eelmist tema rollis olnud assistenti. Christine ei läbinud oma katseaega ja teda lasti lahti.

Töökoht on vaenulik, õel koht ja see muutub üha õelamaks. Bossid karjuvad, lõugavad, räuskavad, kortsutavad kulmu ja terroriseerivad. Seda kõike produktiivsuse tõstmise nimel. Töötajad on pideva vallandamise hirmus ja seda meie nn liberaalsete tööseadustega. Kolleegid reedavad ja levitavad õelaid kuulujutte, tühistavad ja eiravad oma kaastöölisi. Samas kui bossid ja osakonnajuhid näevad selles vaid personaliküsimust.

Alustades kabineti raevust ja lõpetades kontorikiusamisega on selle nimi Psühholoogiline vägivald.

Juristidel on sellel termin Vaenulik Töökeskkond.

Selle ala spetsialistid nimetavad seda Töökoha Kiusamiseks. (Samalaadne koolikiusamisega).

Töötajad nimetavad seda Talumatuks.

Kes need töökohal kiusajad on ja mida endast kujutab töökohal kiusamine?

“Kiusamine on paljudel inimestel edasi kandunud lapsepõlvest täiskasvanu ikka ja see on kahjustanud väga paljude töötajate elu” – Psühholoogia Doktor Greg Namie, kes juhib “Töökoha Tohter” partnerlust ja tegutseb konsultandina Californias. Tema ja ta naine on mõlemad psühhoterapeudid. Ruth Namie on kampaania “Töökoha kiusajate vastu” (the Campaign Against Workplace Bullying (CAWB)) asutaja. Et võidelda töökoha vaimse vägivalla vastu ja pakkuda ohvritele tuge.

CAWB defineerib kiusamist kui, “Sihipärane, korduv, inimesele kahjulik väärkohtlemine julma kurjategija (kiusaja) poolt”. Töökoha kiusajad kasutavad oma ohvri, kelle annet, sotsiaalseid oskusi või iseseisvust nad kadestavad, suhtes agressiivset käitumist, et kindlustada oma võim ohvri üle. Seega on parim kaitse selliste vastu teadmine kiusaja käitumismustritest.

CAWB on koostanud selliste kiusajate üldlevinud tüüpide kohta väikese määraja:

Kahepäine Madu
Kahepäine Madu keskendub oma ohvri reputatsiooni kahjustamisele, manipuleerides kaastöötajate ja ülemuste kuvandit sellest inimesest. Need inimesed on passiiv-agressiivsed ja oma väidetes hägused. Neid võib tihti näha nn Jekyll ja Hyde isiksustes ja sa ei saa kunagi päriselt kindel olla kumma isiksusega sa sel hetkel vastamisi oled. Nad teesklevad sinuga kena olemist, samal ajal saboteerides su seljataga sinu tööd. Nad kasutavad sõbralikkust, et vähenda sinu vastupanu ja saavutada sinu usaldus. Nende naeratus peidab endas alasti rünnakut. See inimene rikub konfidentsiaalsust ja kasutab inimeste hävitamiseks jaga ja valluta strateegiat. Nad kasutavad oma ohvri hävitamiseks isiklikku infot, mida nad on välja nuhkinud kolleegidelt ja ülemustelt.

Pidev Kriitik
Kriitik on keskendunud oma ovri enesekindluse ja eneseusu hävitamisele. Üks näide sellest: Manhattanil pesistsev peatselt arstidiplomi saav üliõpilane kuulutas, et ta ei aktsepteeri oma vastuvõtus, assistentidelt midagi vähemat, kui täiuslik ning vallandas ta juba esimese eksimuse pealt. Need inimesed on äärmiselt negatiivsed, juuksekarva pooleks ajavad perfektsionistid. Nad suudavad iga ühe töös leida vigu, kuid mitte iialgi ei tunnista enda omi. Kui see talle kasulik on, suudab hetkega välja mõelda vale, et sind halba valgusesse panna. Arrogantsed ja halva iseloomuga, on nad tõesti kindlad, et nemad ei tee kunagi midagi valesti. On olemas vaid nende tee või vale tee. Pidevad Kriitikud on juhtide poolt armastatud, sest nad suudavad inimesed panna tootma. Kui selline inimene on juht, siis on neil tohutu personali voolavus. Nad arvavad, et nad suudavad sind panna paremini tööle, kui hävitada su enesekindlus, süvendab enese-kahtlusi ja hõõrub sulle pidevalt nina alla kui saamatu sa oled. Neile meeldib esitada täitmatuid nõudmisi ja panna tähtaegu mida pole võimalik täita, lisab sellele veel liigsed ootused ja seejuures ootab perfektsionistlikku tulemust. Peale selle armastavad nad panna oma töötajaid silmitsi pingeliste kontrollidega mis on loodud sind halvustama ja segadusse ajama.

Väravavaht
Väravaht kasutab oma taktikana vahendite kasutamise piiranguid. Vahendid nagu aeg, eelarve, töövahendid, toetus ja treeningud. Selline isik on kontrollfriik ning kasutab enda kehtestamiseks ja sinu olukorra kontrollimiseks nn “üks korraga” taktikat. Dallases, Texase osariigis on üks näide, kes kasutab klassikalist Väravavahi käitumist. Takistades töötajatel kasutada sellist elementaarset töövahendit nagu pliiats. Selleks, et sa saaksid uue pliiatsi tuleb sul tühjaks kirjutatud kirjutusvahend tagastada. Ta kontrollis, kas tindianum on piisavalt tühi, kui see läks kokku tema nõuetega siis oli ta nõus sulle väljastama uue kirjutusvahendi. Seejuures tohtis sinu kasutuses olla vaid üks kirjutusvahend korraga. Väravavahid armastavad oma ohvreid kostitada vaikimisega ja naudivad sinu põluall hoidmist, vürtsitades seda veel halvustava pilguga. Selline juht lõikab sind välja infovoost, visates sind lihtsalt meililistist välja. Nad ei vasta kunagi su kõnedele. Nad mõtlevad välja reegleid, mida sinul tuleb täita, seda puhtalt tema ego paitamiseks.

Kriiskav Minaminamina
See tegelane püüab avalikult oma ohvrit häbistada, kasutades selleks kriiskamist ja karjumist. Samamoodi käitus ka Dianne ülemus Bostonis. Kriiskav Minaminamina kontrollib oma ohvrit läbi hirmu ja hirmutamise. Sa kardad temaga ühes ruumis olla, sest ta võib igal hetkel alustada oma järjekordset rünnakut. Nad on emotsionaalselt kontrollimatud, impulsiivsed ja plahvatusohtlikud. Nad jumaldavad sinu näol hirmunud ilmet ning sisendavad oma ohvrisse hirmutunnet. Just see, näha, et teda kardetakse paneb ta tundma ennast võimsana. Nad on teiste vajaduste suhtes üleolevad, enesekesksed ja tundetud. Samas on nad kõikidest kiusajate vormidest kõige ebakindlamad. Nad muretsevad pidevalt nende endi ebapiisavate teadmiste ja oskuste pärast ning kardavad tohutult seda, et keegi nad paljastab kui tühipalja petise. Neile meeldib kärkida: “Mina olen sinu ülemus ja sina täidad minu korraldusi!” või “uks käib mõlemat pidi, kui sulle ei meeldi siis võid lahkuda.”

Töökoha kiusajad võivad sobituda kahte või isegi rohkematesse kategooriatesse. Pole sugugi ime, kui avastate, et Kriiskav Minaminamina on ka Pidev Kriitik ja samal ajal ka patoloogiline Väravavaht. Asja põhiteema on siin kontroll teiste üle.

Mõned statistilised näitajad töökoha kiusamistest.
CAWB koostas hiljuti online uuringu, milles osales 1335 inimest. Selles avaldusid probleemi raskuse osas mõned huvitavad ja häirivad tulemused USA töökoha kiusamise kohta. Näiteks:

Kiusaja rollis on mehi ja naisi võrdselt. Kiusamine ei ole kinni soos. Naised on naiste kiusajateks 84%, mehed kiusavad naisi 69% juhtudest. Seejuures on naised rohkem selle kiusamisvormi ohvrid.

See ei tule üllatusena, sest ülemused on levinumad kiusajad. Uuritavate juhtumite baasil on neid 81%, lisaks on nende relvaks õigus töötaja iga kell vallandada.

Sul on töökoha kiusamise ohvriks langeda neli korda reaalsem, kui näiteks sattuda seksuaalse ahistamise või rassismi ohvriks.

80% vastanutest teatasid, et töökoha kiusamine takistas neil olemast optimaalne töötaja just ärevushäire, keskendumisvõime languse, magamatuse ja hirmu tõttu.

Paljud ohvritest vajasid hiljem meditsiinilist sekkumist: 41% kliinilise depressiooni tõttu ja 31% naistest ja 21% meestest teatasid, et vajasid ravi PTSD (Post-traumatic stress dissorder) ehk siis trauma järgne stressi sündroom.

Ja lõpuks, 82% ohvritest kas siis kaotasid oma töö või olid sunnitud oma töökohalt lahkuma, et peatada neile osaks saanud töökoha kiusamine. Ainus leevendus, mis on leidnud kindlaid tulemusi on täielikult eemaldada ohvri keskkonnast kiusaja. Sealt ka suured numbrid töö kaotamisest või töölt lahkumised. Kiusaja teeb harva ise selle otsuse ja juhid ei pruugi tihti selle probleemiga tegeleda.

Et siis, miks see inimene mind oma ohvriks valis?

Kiusajad leiavad oma ohvrid eksimatult selle järgi, et ohvril on midagi mida neil ei ole. Olgu see siis enesekindlus, meeldiv iseloom, populaarsus või ohver on algselt lihtsalt hea inimene. Kiusaja ohvriks olemine eeldab aga ka ühte või mõlemat järgnevat iseloomujoont:
a) soov teha koostööd ja
b) püüd mitte kellegagi konflikti sattuda.
Kiusajad naudivad seda hirmu oma ohvrites, mida nemad ise esile kutsuvad. Just see on neile kõige magusam. Sellest saavad nad naudingu. Sina ei ole teinud midagi valesti, et kiusaja sind enda ohvriks valis.

Ohud mis kaasnevad kiusamisega.

Otsesteks füüsilisteks riskideks ohvrile on šokk, millest tulenevalt langeb inimese immuunsus viirustele, külmetustele, menstruaal häired, nahaprobleemid, stressipeavalud, juuste väljalangemine, vererõhu tõus, diabeet, südame rütmihäired ja infarkt.

Mida enam kiusamine süveneb, muutub ohver üha rohkem erakuks ja eemaldub oma kaastöötajatest. Väga tihti eemalduvad ka kaastöötajad sellest, kes kunagi oli populaarne ja hea kaastööline, see juhtub aga juba hirmust saada järgmiseks kiusaja ohvriks.

Lõpuks on ka majanduslik kahju šokeeriv. Tihti tuleb ohvril lahkuda oma töökohalt, et vabaneda kiusajast. Tihti ka ilma, et oleks juba uus töökoht silmapiiril.

Kuidas ennast kiusaja eest kaitsta?

Sul tuleb märgata juba varakult kiusaja ohumärke ja selleks tuleb sul mõista mis kiusajat motiveerib. Kuisajatest saavad kiusajad väga erinevate põhjuste pärast, kuid neil kõigil on üks joon – nad naudivad teisele haiget tegemist. Järgnevalt on CAWB deffineerinud kiusaja motivatsioone läbi järgnevate näidete:

Krooniline Kiusaja

Krooniline kiusaja püüab teiste üle võimutseda igal pool. Olgu see siis tööl või väljaspoole seda. See kiusaja kiusab ettekandjaid, tellereid, taksojuhte, kõike ja kõiki. Keegi pole tema eest kaitstud. Ja ta püüab oma käitumist õigustada öeldes: “Ma ei saa seda muuta, ma lihtsalt olen sellisena loodud. Kui sulle ei meeldi siis võid ära minna!”. Kroonilist kiusajat motiveerib tema enese hirm sattuda silmitsi iseenese sügava suutmatusega tundega ja enese-põlgusega. Neid ei õpetatud analüüsima oma käitumist ega enese-arendamise eesmärke. Nad peavad ründama teisi, et ennast paremini tunda.

Oportunistlikud kiusajad

Neid tegelasi kohtad sa kõige kindlamat tööjuures. Nad on osavad vihjete lugejad ja kui seal tekib võimalus võistelda, siis teavad nad täpselt kuidas teisi oma teelt kõrvaldada, et võita. See tüüp on erinev Kroonilisest Kiusajast, sest nad suudavad oma võitlushimust taganeda ja olla eraelus, väljaspool tööd, tõeliselt sarmikad ja ratsionaalsed inimesed. Nad õigustavad oma kiusaja kalduvusi kui hädavajalikku omadust tööelus läbi lüüa. See on selline ülemus, kelle alluvuses keegi töötada ei taha, kuid kellega on väljaspool tööd väga lõbus aega veeta.

Kogemata Kiusaja

Kogemata Kiusajad on tegelikult sotsiaalsed narrid. Nad on tõelises teadmatuses oma tegevuse tagajärgedest teistele inimestele ja kui viidata tema tegevuse tagajärgedele, siis on nad tavaliselt šokeeritud iseenese käitumisest. Tähelepanuväärne koht nende juures on see, et kui juba korra nendega vastanduda, nad taganevad ja vabandavad. Nad on võimelised sotsiaalseid oskusi arendama.

Aineid Kuritarvitavad Kiusajad

Need tüübid on kõikidest kiusajatest kõige hirmuäratavamad, sest nad võivad olla väga ohtlikud, eriti kui nad ei kontrolli oma käitumist. Siis lendavad kõik eeldused ratsionaalsusest ja loogikast aknast välja.

Mida ma saan teha, et ennast kaitsta?

Väldi neid, kui vähegi võimalik.

Kui sa lähed töövestlusele, uuri välja miks sinu eelkäija lahkus. Kui selle positsiooni puhul on tegu suure liikuvusega, uuri välja miks. Kui sellel tööandjal on suur töötajate voolavus siis uuri välja, miks see nii on. Alati, kui on suur liikumine positsioonil, siis on seal seltskonnas mõni kiusaja. Christine, keda me eelnevalt tutvustasime, oleks saanud ennast päästa tohututest peavaludest, kui ta oleks eelnevalt välja uurinud miks sellel positsioonil on nii suur voolavus ja näinud mis selle esile kutsub. Seal oli osakonda juhtimas Pidev Kriitik/Krooniline Kiusaja!

Kui sa ei saa neid vältida, siis püüa läbi hammustada, mis neid motiveerib. Kui sul on tegemist Kroonilise Kiusajaga või Sõltlasest Kiusajaga, siis kõigi eelduste kohaselt tuleb sul oma töökohast loobuda, et ennast säästa. Kui sa pead nendega tegelema, siis kaitse ennast igal võimalikul viisil ja ära kunagi jää kummagagi neist ühte ruumi.

Samas kui Kogemata Kiusaja või Karjeristist Kiusaja pole küll sugugi meeldivad, kuid nendega on tavaliselt lihtsam hakkama saada niipea kui sa oled taibanud mis neid motiveerib. Väikese enesetäiendamise ja eeltööga on võimalik mõlema puhul jõuda taipamisteni ja kui nad mõistavad oma käitumiste tagajärgi on võimalik ka nende käitumise muutumine.

Kui olukord on aga väljakannatamatu ja sa tunned, et tuleb esitada kaebus, siis pea meeles, et kaebuse sisse andmine viib alati kättemaksuni ja see võib sinu olukorra muuta veel keerulisemaks. Pane tähele, et personali osakond ja töötajate jusistidele maksavad palka kompaniid. Niisiis nende motivatsioon ei pruugi alati olla see, mida on töötajal vaja.

Salvesta detailselt iga juhtum. Säilita kirjade ja sõnumite koopiad. Sul võib neid vaja minna, kui sind vallandatakse ja sul on vaja asi viia Töövaidlus Komisjoni ja registreeruda tööotsijana.

Kui stress muutub liiga suureks, ära kahtle vajaduses minna hea terapeudi juurde. Töökoha kiusamine tekitab Vaimse Tervise häireid ja sul võib vaja minna spetsialistide tuge. Pea meeles, see ei ole sinu süü. Sind rünnatakse. Sa ei teinud midagi valesti. Ja mis peamine, sa ei ole üksi.

Kiusamine või Lihtsalt Karm Juhtimine.

Töökoha Kiusamine EI OLE “karm” juhtimine, see on ebaseaduslik käitumine. Selle eesmärk on alandada inimest, mitte tõsta produktiivsust.

Töö ei pea tegema haiget!

Julie O’Hara