Üle pika aja

Üle pika aja tunnen, et ma vist olen elus. Paar kuud tagasi kirjutasin, mis on head selles kui kaob lähedane inimene. Täna kirjutan leinatööst ja selle olulisusest. Nagu alati, sünnivad minu kirjutised läbi iseenese kogemuse. Niisiis hoiatus - kui püüad olla kõigist targem või eitada teiste kogemuse õppetükist saadava abi võimalikkust, siis võid rahulikult lahkuda … Loe edasi: Üle pika aja

Rahulolu

Just sedasi tunnen ennast hetkel. Üldine sumin on kehas, Kui nüüd vaid peatäie magada ka saaks 😛 Mida ma siis tegin? Lõpuks ometi sain ennast nii kaugele, et bronnisin aja massööri juurde. 😉 Ja mitte niisama mudima või hoopis reiki (see viimane käib mu omagi käest läbi) Vaid filipiinlase käte alla AQVA spaas šhanghai massaazi. … Loe edasi: Rahulolu

Sündimise päev

Alustuseks pean üles tunnistama, et mina ja sünnipäevad ei käi kohe kuidagi kokku. Kogu see möll mis enne külaliste tulekut käib on kuidagi väga raske "seedida". 😛 Ei ma ei ole jehhoovakas kelle jaoks sellised tähtpäevad pole tähtsad või, et ei tohiks midagi tähistada. Kuidagi ebatähtis on see olnud. Miks siis seekord jutuks võtsin? 😛 … Loe edasi: Sündimise päev

Kaotame inimlikkust?

Leidsin end selliselt mõttelt, kui vaatasin uut lastefilmi "Viimane Mimzy" Kui paljudes meist on säilinud lapsemeelne kontakst ümbritsevaga? Asju mida me ei tunne, klassifitseerime kiiresti kahjulikeks, asjad mis on uued ja huvitavad kahmame kasumieesmärgil kasutusse, mõtlemata, kas tegelikult on sellest ka pikas perspektiivis kasu või kahju. Enamus asju meie elus on siiski vaid kasumile orjenteeritud. … Loe edasi: Kaotame inimlikkust?