19.08.2017 Ana Souto
Ohh, sa püss.
Te lõite mind kummuli oma armastavate kirjadega peale minu eilset üliemotsionaalset postitust. Ma loodan, et ma suudan teile ka individuaalselt vastata, kuid kui ma kedagi kogemata vahele jätan, siis teadke, et ma armastan teid ja tõesti hindan kogu seda armastavat energiat mida te mulle saatsite.
Naljakas oli see, et kohe, kui ma olin oma postituse avaldanud, hakkas tulema PALJUDELT Jumalikelt Mehelikkustelt toetavaid sõnumeid, see oli nii võimas. Ma olen alati imetlenud mehelikku energiat ja seda kui tugevad nad on. Kartmata olla haavatavad, õrnad, väljendada oma tundeid ja mis peamine, nad ei karda näidata maailmale, mis neis on ellu ärganud. Vaadake nüüd ennast, Tiigrid!
Kõigist nendest sõnumitest mida ma vastu võtsin, puudutas üks e-mail mind eriti erilisel viisil. See oli ühelt minu meeskliendilt kellega mul oli seanss paar nädalat tagasi. Ta saatis mulle foto endast ja oma KaksikLeegist ja ta tänas mind, et olin teda aidanud nägema, kuidas ta saab oma kaksikuga liikuda paindlikumasse ja harmoonilisemasse suhtesse. Sa tead, kes sa oled, ma tean, et sa seda postitust loed ja ma tahan, et sa teaksid, et sinu sõnad tõeliselt sulatasid mu südame ja ma olen üliõnnelik sinu pärast (Muuseas, su kaaslane on hullumeelselt ilus!)
Nojah, kui see ei pane mind jätkama seda, mida ma teen olenemata sellest kuidas ma ennast parasjagu tunnen või kuimitu pitsi konjakit ma selle kõrvale igapäevaselt vajan, siis ma küll ei tea, mis seda võiks veel teha.
Kõigile Jumalikele Naiselikkustele kellega minu postitus resoneerus, tahan ma öelda, me ei ole selles üksi ja pagan võtaks, et meid maha lüüa on vaja kõvasti rohkem kui seda!
Kes ruulivad maailma? TÜDRUKUD!
Kuid me vajame ka mehi, seega naised, keerake toon madalamaks.
Hüppame tänasele lainele.
Jumalik Mehelikkus (DM) – Tantsivad jalakesed!
Hip Hip Hurraaa!
Jumalik Mehelikkus astub oma südame keskmesse. Lõpuks ometi, hey kutid, meie naised oleme siin juba ootamisest nii mõnegi kortsu juurde saanud. Ja ämblikuvõrke, kuid mitte sellest ei hakka ma siin rääkima.
Nii, kuidas nad siis nüüd ennast tunnevad?
Alustuseks midagi sellist millest nad mitte kuidagi aru ei saa. Preili Hullumeelne osutus Pandora laekaks, täis igasuguseid üllatusi ja praegusel hetkel on nad korralikus segaduses.
Pilt mis mulle kangastus oli selline – Nad on discol, kus mängib kõvasti lõbus muusika. Nad istuvad ja naudivad muusikat. Nad tahaksid püsti hüpata ja tantsida, kuid nad keskenduvad enesekontrollile, et seda mitte teha no ja nii nad siis koputavad jalaga muusikarütmis. Aeglaselt hakkavad kaasa liikuma ka õlad ja nad sulgevad silmad, et nautida laulusõnu.
“Mis oleks kui ma tõuseksin tantsima, ja ma ei teeks õigeid liigutusi? Kas ma oleksin siis naeruväärne? Kas inimesed teeksid minu kulul nalja? Mida Temake arvaks siis minust? Mis siis, kui muusika lõppeb, mida ma siis küll teeks? Mis siis, kui järgmine lugu on jama? Kuid ma tõesti tahan tantsida… Uhh … Kui kaua ma olen siin istunud jõllitades tantsuplatsil temakest, ilma et oleksin teinud ühtegi liigutust? Mis siis kui keegi teine kutsub ta tantsima? Mis siis kui see tantsib paremini kui mina? Mis siis, kui temake läheb koju hoopis teisega?”
Kõik DF-id on tantsupõrandal ja tantsivad hullumeelselt, Tõmmates oma kätega läbi juuste, nagu neil oleks ükskõik kõigest.
Mu kaunid mehed, tõuske ja minge juba ometi tantsima! Te ei pea olema nagu Usher, teil tuleb lihtsalt olla need, kes te tõeliselt olete.
Las ma teen siitpoolt tantsuväljaku lahti. Tapsuta need kopsivad jalakesed tantsima!
Jumalik Naiselikkus (DF) – Enesesabotaaži hoiatus!
Parim kirjeldus DF-ide kohta praegu oleks – päeval Keisrinna ja öösel Pisarate Kuninganna. Daamid, kas me tühistame siin ennast ja oma jumalikku kooslust?
Kas me ütleme, et me ei vaja neid, et meid ei huvita mida nad teevad ja tunneme iga kord seda öeldes/mõeldes, kuidas pistoda läbistab südame?
Kas me olles täielikult teadlikud, et me ei valmistanud ette füüsilist, vaimset ja emotsionaalset ruumi oma vastaspoole jaoks, ajal kui me olime “eraldatuse” etapis, ja jätkuvalt ei liiguta, et seda teha praegu?
Kas me kardame seista silmitsi iseenesega ja nendega sest me vajame neid enda juurde ja teeksime tühjaks ühe riiuli oma riidekapis, et nemad saaksid panna sinna oma asjad?
Me teame kui valus oli seda tühja riiulit vaadata nii pikka aega, oodates nende tagasi pöördumist. Me hoidsime selle tühjana, lootes imele, et nad tulevad tagasi järgmisel hommikul ja jätkaksid selle kasutamist, kuni me oleme vanad ja hambutud, ma tean. Kuid kuidas aeg möödus hakkasime vaikselt ja kartlikult seda riiulit täitma meie oma eneste asjadega. Nende asjad leidsid oma koha kotis, kusagil pimedas nurgas meie elamises, kaugel, kaugel silma alt ära.
Kas poleks aeg lõpetada elamist justkui neid ei olegi siin olemas ja alustada käitumisega, et nad tulevad päeva lõpuks koju tagasi?
Ma tean, et me arvame, et me kaitseme ennast, kuid tegelikult ainus mida me teeme on see, et me lollitame ennast, tüdrukud.
Päeva lõpuks, kui öö hakkab tõusma, oleme me sellel tantsuplatsil ja tantsime neile ja loodame, et me oleksime nende “pahad” tüdrukud.
Mitte millegagi ei anna võrrelda neid tuttavaid tundeid. Me ütleme seda pidevalt, ilma et kordagi räägiksime.
Mu kallid ma tean kui hirmutav on olla haavatav ja purunev.
Hoida oma süda avatud ja lootes, et see ei murdu jälle, see on igapäevane tugevuse ja Väe ülesanne, kuid ma luban, et kui sa julged selle sahtli täna tühjendada ja panna selle jumalikult lõhnava duššigeeli tagasi vannitoa riiulile, tunned sa ennast tugevamalt. Boonuspunktid selle eest, et sa julged tunda lõhna ja naeratada!
Tegutse ja loo füüsiline ruum, mida on vaja, et sa saaksid oma kaksiku võtta tagasi oma ellu.
Sa ei saa ju panna arbuusi juba pilgeni täis külmkappi.
midagi on vaja enne välja visata!
Ma saadan teile palju armastust ja valgust.
Enesesaboteerija ja Tuleviku Tühja Riiuli Omanik,
Ana
Tõlge: Elle Vihman
YksikHunt mõtiskleb elust ja maailmast 