(Ehk, mind ei ole olemas)

Kui ma olin laps,
pidin olema kuss, sest ainult täiskasvanu mõtted olid olulised

Kui ma olin teismeline,
pidin olema vait, sest vanemad inimesed pidid saama austatud.

Kui ma olin töötaja,
pidin ma olema nähtamatu, sest minu teadmised olid ohtlikud.

Kui ma olin abikaasa,
ei saanud ma sõna, sest minu arvamused olid tähtsusetud.

Nüüd, juba vana naisena,
ei saa ma rääkida, sest mind lihtsalt ei ole enam olemas.

Ma hiilin vaikselt oma naeratuse taga, oma veatu jumestuse ja soengus juustega.

Ma pean olema meeldiv.

Ma ei tohi rääkida.

Mind pole olemas. Mind pole kunagi olemas olnud.

Kui teile meeldib see tõlge, siis panustage autori töösse tema kodulehel.

Kui sa loed minu artikleid, siis kasutage võimalust jätta tippi, toetada või saada igakuiseks tellijaks. Isegi väike summa 1$ kuus teeb võimalikuks minul ka edaspidi kirjutada.

By Julie O’Hara