29.12.2017 Ana Souto
Kallid Kaasteelised,
Kui ma alustasin blokeeringute sulatamise sessioonidega oma klientidega, hakkasin ma taipama nii mõndagi ka iseenesest.
Tänaseks olen ma oma blokeeringutest vägagi teadlik, asjadest mida ma teen ja miks ma neid teen, et ma võiksin vabalt kirjutada selle kohta, kuidas mind käsitleda, manuaali. Jagatuna 76 peatükiks ja kokku 640 lehekülge – kõigest.
Muidugi võite alati oodata kuni sellest film välja tuleb. Loodetavasti mängib minu osa Sofia Vergara.
Mu teejuhid meenutasid mulle mu blokeeringuid, paludes heatahtlikult mul olla selles osas põhjalikult aus enda suhtes. Seda seepärast, et selle tõeline teadvustamine vabastab lisaks veel väga paljude inimeste blokeeringud ja teisalt aitab see mõista oma partnerit, kui tema käitub teiega sarnaselt.
Ma isegi ei pannud tähele, et ma nii käitun ega mõistnud kuidas minu käitumine tegelikult mõjutas minu suhtlemist oma partneritega. Mul on paarisuhtesse pühendumisega raskusi!
Iga kord, kui ma tajun, et asjad muutuvad liiga tõeliseks, panen ma vastassuunas punuma.
Ja ma ei põgene mitte seepärast, et ma oleksin mängur või miskit, ma põgenen JUBA SUHTES OLLES, mis on kõige hullem võimalik põgenemine kellegi eest, ilma lahkumata teisest eemaldudes, kui te mõistate mida ma öelda tahan.
Miks mul on paarisuhtele pühendumise raskused?
Sest ma pelgan intiimsust.
Mitte seksi vaid intiimsust.
Sex mulle sobib ja nende hetkede jagamine teineteisega, kuid need hetked enne ja pärast, panevad mind tundma ebamugavalt ja seega ma eemaldun emotsionaalselt. Pufff!
Lubage ma tõlgendan teile oma kontseptsiooni intiimsusest ja see on kindlasti erinev sellest mille leiate Wikipeediast.
Intiimsus – Võime jagada kellegagi, kellega oled lähedane, isiklikke hetki. Võimekus vabaneda kõhutuulest kui oled koos oma partneriga ja siiski tunda ennast Leedina. Vabadus pissida täie võimekusega ja kõikide häältega mida su vagiina teha võib, ilma pelgamata, et partner seda kuulda võiks ja mõelda et sa oled looduse ebard. Käia hommikuti dušši all ja näha välja nagu märg seebine kaamel, seda kõike oma partneri nähes. Tunda ennast hommikul mugavalt ilma meigita, juuksed nagu makaronivabriku plahvatus ja rähm silmades. Käia vetsus just siis kui vaja, ilma et peaksid teesklema, et tegelikult ei vajagi seda. Võime maha istuda ja saladusi jagada, ilma et suhtleks või üldse midagi ütleks. Võimekus jagada vaikust. Oskus kuulata teise tõde, ilma vajaduseta ennast kaitsta. Võimekus magada just selles asendis mis on mugav, olenemata et see võib olla kuitahes kummaline. Võimekus föönitada oma juukseid oma partneri ees, isegi kui see sisaldab endas ülipiinlikke tehnikaid, nagu näiteks keerad pea alaspidi, kasutad kolme erinevat harja, 164 pannalt, ühte konnajalga, piima süütult mullikalt ja sulge öökullilt. Oskust kanda peale oma meiki partneri juuresolekul, häbenemata fakti, et sa kasutad ripsmekoolutajat nende vapustavate ripsmete saavutamiseks. Võimekus võtta rahulikult murdunud küünt ja kulunud küünelakki, mis jätab mulje, et sa oled just metsast välja tiritud kus sa olid neli päeva, üksinda, võideldes paljakäsi ohtlike elukatega.
Meie teisel kohtingul Kaksikuga, viis ta mind purjetama. Ta võttis kaasa toitu ja jooke ning me pidime veetma terve päeva järvel. Seega, niipea kui me hakkasime sadamast lahkume, et veeta päev sellel suurel järvel, selgitas ta mulle:
“Kui sul on vaja pissile minna, siis lähed lihtsalt ahtrisse ja teed seda otse vette.”
Seejärel ta läks ja näitas mulle kuidas.
Mina: “pole lugu”
Tegelikult ei olnud see midagi nii “pole lugu” ja üsna pea tekkis mul vajadus, kuid juba ainult mõte, et mina pissin otse järve, kellegi nähes keda ma enne seda päeva olin vaid korra näinud, muutis mind närviliseks ja ärevaks.
Ta lagistas naerda ja lubas, et me teeme peatuse, et ma võiksin käia ühe restorani tualetis, mis oli kanali ääres.
Hiljem, peale paljusid kohtinguid, otsustasin ma lõpuks temaga intiimseks minna ja magasin tema juures esimest korda.
Enne seda ma lihtsalt läksin iga õhtu oma koju, Tuhkatriinu aeg, millal minu meik oli jätkuvalt puutumata.
Ma valmistusin voodisse minekuks, pesin hambaid, võidsin oma keha kallite õlidega ja täiustades oma soengut nagu printsess, harjates juukseid sada korda oma teemantidega kaunistatud harjaga, ta astus tualetti ja hakkas pissima.
Seejärel ütles ta, muigega näol:
“Tead mis, ühel hetkel tuleb meil hakata teineteise nähes pissile ja tegema normaalseid asju, mida normaalsed inimesed teevad koos.”
Mina:
Pane tähele, enne kui see kõik juhtus, oli ta broneerinud Spaa kohtingu, et me saaksime koos lõõgastuda, mainimata seda, et see oli NUDISTIDE spa, kus sajad inimesed kõlgutasid tunde oma osi üksteise silmade ees.
“Ma olen nii enesekindel oma kaubas, et ma annan sulle tasuta näidise, et sa saaksid seda ise näha!”
Ja siis ühel ilusal päeval ta teatas:
“Me ei pea kogu aeg seksima.”
Oppaaa, ma olin nii solvatud, ma tahtsin sealsamas ja sellsamal hetkel talle kõrvakiilu anda.
Ma tundsin hüljatuna ja kasutuna ning ma ei taibanud miks ma sedasi ennast tundsin.
Kui ma aga praegu tagasi vaatan, siis selline oleks tõlgendus mis siis tegelikult juhtus:
“Ühel päeval tuleb sul lihtsalt vaikida, vaadata mind, rääkida, nutta, jagada, naerda, võtta omaks oma haprus, olla haavatav, lubada enesel olla habras, ebakindel ja ebamugav, ilma peitumiseta füüsilise tegevuse taha, et näidata kuidas sa mind armastad.”
Teine kord püüdsin ma teda lohutada suudlustega, kui ta rääkis mulle asjadest, mis olid temale rasked, ja ta ütles:
“Sa ei pea seda tegema”
Lihtsalt seepärast, et tal oli vaja, et ma kuulaksin ilma sekkumata, kuid see oli sellel hetkel minu jaoks liiga ebamugav ning minus oli vajadus vaigistada tema valu oma hoolitsuse ja hoolivusega. Ma ei kuulanud teda üldse. Ma lihtsalt tapsin seda ebamugavat vaikust füüsilise puudutusega.
Siis ma seda tõesti ei näinud, kuid täna, kui ma sellele tagasi vaatan siis ma jooksin nagu Forrest Gump, iga intiimse hetke eest mida tema vajas ja toetusin ainult seksile ja füüsilistele puudutustele, justkui need oleksid ainsad intiimsuse allikad, ainsad mida mina suutsin pakkuda.
Mind ajab alati naerma kuidas me, kaksikud, arvame, et me suudame koheselt luua täiusliku suhte oma jumaliku armastajaga, niipea kui me kohtume, kui me tegelikult ei tunne selleks hetkeks veel iseennastki.
Paganas, nemad ei tunne ennast samuti ja me ei tunne teineteist hoopiski mitte!
Me lihtsalt hõljume ringi nagu kaks eksinud õhupalli taevalaotuses, niikaua kuni meie paelad satuvad kokku ja lähevad sõlme.
Suhete edukus sõltub paljuski sellest, kuipalju me suudame ennast võtta sellena mis me tõeliselt oleme ja selle näitamine teisele ilma igasuguse häbi, süü või süüdistamiseta ja seepärast ma kordangi, et “eraldatus” on enese ettevalmistus.
Sisemine ja väline.
Ei piisa ainult emotsionaalsest kättesaadavusest ega armastusele armastavate käitumistega vastamisest, olgugi, et need tulevad kõige puhtamast paigast meie hinges. Vaid ka oma väliste, meile mitte nii mugavate keskonna ja olukordade, jagamine.
Teinekord on meil lihtsalt vaja olla tasa ja kuulata.
Vana mustrikavand on veel liiga tugevalt kinnitunud täiuslikkuse püüdmisesse ja seda Koosluses, mis on kõike muud, kui vana mustri suhte täiuslikkus.
Mitte keegi ei vaja täiuslikku!
Meie püüdleme TÕELISE poole.
Arvamine, et teie kaksik vaatab teid ja on aukartuses, sest te püüate olla midagi muud kui te olete, et avaldada muljet sellele, kes ei vaja mitte midagi võltsi, on kõige suurem vale, millesse te saate sellel Teekonnal langeda.
Kui te arvate, et teie kaksik leiab teid armsana ja imetlus väärsena nende asjade eest mida te teete ja mis samal ajal ei lähe sugugi kokku teie isiksusega, siis on teil veel paar kolakat tulemas, mu kallikesed.
Meie vigades ja ebatäiustes on niipalju kaunist, sest need on tõelised ja puhtad.
See kuidas te aevastate. See, kuidas liigutate oma varbaid telekat vaadates. See, kuidas te laulate. See, et te magate nagu meritäht. See, kuidas te oma puusadega vastu mööblit põrutate, sest te olete nii kohmakas. See, kuidas teile juhtuvad igasugused kummalised asjad, sest te tõmbate justkui magnetiga ligi kõikvõimalikes varjundites kummalisi inimesi. See, kuidas te vahest oma nina kirtsutate. See, kuidas te oma kulme tõstate ja “Hmm” ütlete, kui olete sügavalt mõttes. See, kuidas kristallid ja muud säravad asjad võivad teie tähelepanu endale tõmmata. See. kuidas te norsatate, kui laginal naerate millegi peale, mida teised isegi kergelt naljakaks ei pea.
Kõik need on osa TÕELISEST iseendast ja seega teie kaksiku tõelisest iseendast, sest te olete ÜKS HING.
See heliseb nendes ja meelitab ning see on see osa mida nad saavad määratleda usaldusväärse ja meeldivana.
See meenutab neile, kes ka nemad Tõeliselt on, sest need eksisteerivad juba neis endis.
Kõik muu, mida te püüate olla, olles nendega koos vaid tõukab neid energeetiliselt eemale, sest see ei ole tõeline ja ei harmoniseeru nende endi tõelise olemusega.
Ennemalt ma arvasin, et ma olen kobakäpp. Seda niikaua, kuni ma kohtusin oma Kaksikuga.
Kui mina, olles üksinda, suudan esile kutsuda terve rea naljakaid olukordi siis kujutage ette asju, mis hakkab juhtuma, kui me lubame olla endil TÕELISED ISEENESED, olla ja käituda tõeliselt siirastena.
Te võite arvata, et ma olen sarkastiline, nagu pehme naiselikkus, kujutage ette kuipalju sarkasmi on minu tormilise maskuliinse versioonis.
Need on need hetked, mida hinnata ja mitte sugugi need, kus püüate neile muljet avaldada ja läbi kukute.
Kõik, mis pole siiras ja puhas on sellel Teekonnal juba eos määratud läbi kukkuma.
Uus mustrikavand tähendab olla kõiges Tõeline ja oskust tunda ennast vabana selles kõiges.
Võtta omaks, et see Teekond on täiuslik kõigis oma väikestes vigades, keerdkäikudes, sekeldustes ja katsumustes ongi Uue Ajastu Muinasjutt.
Me näitame kogu maailmale, mis tähendab olla siiras ja puhas ning me ei saa olla eeskujuks, kui me pole seda kõike oma nahal järgi proovinud.
Te ei pea niiväga kõvasti pingutama, Teil tuleb lihtsalt olla tõeliselt see, kes olete.
Vahest ma mõtisklen, et kas ma suudaksin kunagi minna tagasi ja teha seda kõike teisiti, kuid iga kord jõuan ma tagasi iseendasse ja mõistan, et ma ei oleks suutnud mitte midagi teisiti teha, sest ma austan oma kasvamist ja oma Teekonda väga kõrgelt.
Nagu ma siin mainisin, me kõik tulime siia mõningate juhendite ja peidetud varanduse kaardiga.
Teil on kaart, millele on joonistatud suur ja punane X ning te teate kuhu te peate minema, kuid rajad ja teed, mida mööda te sinna lähete, on teie enda otsustada.
Aasta lõppemisega kutsutakse meid kõiki maha istuma, et taastuda ja ümber hinnata oma otsused.
Me ei peaks ainult vaatama seda osa teest, mis meil veel ees on ootamas ja kuipalju meil veel kõndida on, vaid vaadata hoopis seda, kui kaugele me oma teekonnal JUBA oleme jõudnud.
Meid kutsutakse pühitsema seda kasvamist, mille me oleme läbi teinud eelmise aasta jooksul.
Kes me olime eelmisel aastal?
Naiivsed? Haletsusväärsed? Põlastavad? Armukadedad? Kurjad? Reageerivad? Impulsiivsed? Eemaldunud? Nõudlikud? Naaksuvad? Usaldamatud? Hirmunud? Lootusrikkad? Armastavad? Armastusväärsed?
Meid kutsutakse, et me võtaksime maha meigi ja vaataksime ennast peeglist, seda selleks, et pühitseda seda kes me oleme TÄNA.
Me jäime ellu ja arenesime, vaatamata ja hoolimata kõigest, mis meiega juhtus ning see on midagi sellist mis tõeliselt väärib pühitsemist, kogu hingest.
Austage Iseennast ja oma Teekonda, astudes Uude Aastasse südames Lootus, Usk ja Rõõm.
Teil ei ole vaja nii hirmsasti punnitada, Ei ole vaja painduda murdumiseni.
Teil on vaja lihtsalt olla Tõeliselt Ise.
Võta maha meik
Lase oma juuksed valla
Hinga sisse
Vaata peeglisse, iseenesele otsa
Kas sa ei meeldi endale?
Sest minule sa meeldid
Saadan teile palju armastust ja valgust ja palvetan, et te olete turvaliselt ja kaitstud iseenese südama Väes.
Aardekütt,
Ana
Tõliks Elle Vihman
Originaali leiate siit:
YksikHunt mõtiskleb elust ja maailmast 