Rahulikku puhkamise ja hingetõmbamise aega. Seoses nn jõulurahuga tegin Telegrammist vestlustundidele vaheaja. Kuid tundub, et on üks väga suur ja oluline teema, mis tahab veel enne uue aasta saabumist käsitletud saada.

Kes mind tunnevad, need teavad, et olen enamuse oma õpetamise infost iseenese nahal läbi tunnetanud ning seetõttu tunnen, et tänu meedia mõjutustele ja pööripäevale ning nn surnud aja ja pimeduse sügavama võimu aja tõttu on väga paljudes pinnale kerkinud tunne, et nad on justkui mitte enam teise vaid suisa kolmanda järgu inimesed.

Ka mina olen selle teekonna omal nahal läbi kogenud. Tunne, et sa pole piisav. Et sinu ülesanne on justkui täidetud või sa pole seda olulist ülesannet veel isegi leidnud. Sa oled justkui üleliigne. Kogu elu on olnud suur ümmargune null, kui vaadata mida sa oled endast maha jätnud.

Kõige tavalisemad hoiakud mis meid taga piitsutavad oleks:
– Kui ma ei suuda oma perele kindlustada piisavalt raha, siis ei ole ma mitte midagi väärt.
– Kui ma ei teeni siis olen ma isekas egoist.
– Kui ma ei kuulu oluliste inimeste gruppi siis olen ma määratud olema teenija.
– Kui ma olen naine 50+ siis pole mul õigust rohkem elada, sest minu aeg paljuneda on läbi ja mul on aeg ära surra, et mitte olla teistele koormaks.
– Mulle meeldib teisi aidata ja kui ma seda enam ei suuda, siis on parem kui mind ei ole.
– Kui minu keha ei ole selline nagu moeajakirjades ja modellidel, siis olen ma paks ja inetu.
– Kui ma ei ole suhtes siis pole ma väärtuslik.
Samas vaimus võiks jätkata tohutu pika nimekirjaga. Tegelikult on see aga otse teiste soovide ja raamide järgi elada püüdmine. Püüdes olla teistele meelejärgi, keerame selja iseenesele.

Viimastel päevadel olen pidanud seda piisavuse teemat väga paljudele kordama. Loomulikult tahame me olla teistele head partnerid, kolleegid, lapsed ja vanemad. Samas kui me keerame selja iseenese vajadustele, siis unustame selle, kuidas oma enese sisemisi väe ja armastuse laekaid täita.

Niisiis, mida teha, kui oled selles enesevähendamise nõiarattas?

MÄRKA
Pane tähele, kui sa teed midagi endale kahjulikku ja hävitavat. Olgu see siis käitumise või mõtlemise muster. Olgu siis alati teisele appi minemine, isegi kui sa tegelikult seda ei suuda, ei taha. Olgu see siis teiste enesest kõrgemale positsioonile panemine, sest sa ei usu nagu oleksid midagi väärt. Olgu see ükskõik milline käitumine, mida juba oled teadvustanud et on sulle kahjulik, kuid ikka libastud, kuna see on olnud aastaid sinu automaatkäitumine.

TEADVUSTA
Kuidas teadvustada?
Ahhaa, jälle teen ma sedasi. OK, ma tean miks ma seda teen. Kas see on mulle praegu vajalik? Kas mul on selles käitumises veel midagi endale vaja selgeks saada?
Just sellised küsimused iseenesele aitavad põhjalikult teadvustada oma tegevust. Ja see on koht kus MITTE KUNAGI EI SÜÜDISTA ENNAST. Jah, ma komistasin, libastusin ja võibolla suutsin ennast jälle haiglasse korraldada, sest eitasin enda keha vajadusi. Kuid mitte kunagi ei hakka sa ennast selle eest hukka mõistma ja tuhka pähe raputama, et küll ma olen vilets ja saamatu. Sest selline mõttevangla on sind selles mustris juba aastaid, kui mitte terve elu, kinni hoidnud.

PEATA
Kui muud moodi ei oska, siis kujuta endale silmade ette suur punane Stopp-märk. Sest vaid sina ise suudad ennast olemasoleva käitumise juures peatada. Teised võivad kasvõi kõrvade peal käia, et sind sinu hävitavalt teekonnalt ära tõmmata, kuid sellest pole kasu. Halvimal juhul tõmbad sa selle, kes püüab sind tegelikult aidata, enesega koos kuristikku. Niisiis – PEATA, tõmba pidurit ja vaata enda ümber, mida sa nüüd tegelikult märkad.

KÄIGUVAHETUS
Just nagu lumme kinni jäänud neliveoline auto, vajad ka sina madalamat käiku. Tugevamat roomamis jõudu, et ennast sellest mülkast välja aidata. Et ratastel oleks parem haardumine ja reageerimiseks oleks rohkem aega.
Just täpselt samamoodi, võtad ka sina sellel hetkel hoo maha ja kaalud oma käitumised läbi ning valid mõttemustri/käitumise, et ennast tasakaalu tagasi vinnata.

See on juba protsess, kus tegutsed teadlikult ja analüütiliselt. Siin tuleb endale anda luba OLLA ja tegutseda just sellele vastavalt milleks sa ise sellel hetkel vajadust tunned. Siin ei saa kiirustada ja piuh-pauhh kohe jälle argirattasse tagasi joosta. Oled terve elu ennast hävitanud, et olla teistele sobiv. Nüüd on aeg endale mõelda.

Igapäevaseks mantraks soovitan, nagu ka kirjutise pealkirjas:

MA OLEN PIISAV!

Ma olen piisav, isegi kui minu ümber on inimesi, kellele pole minu tegevus kunagi piisavalt hea või neile meele järele. Ma olen piisav ja ma ei püüa üle varju hüpata. Ma olen piisav ja tunnen ennast mõnusalt just selles olekus mida minu keha ja hing sellel hetkel vajavad.

MA OLEN PIISAV!

Olge kaitstud oma enese Südame väes ja usaldage oma enese esimest mõtet.
Teie esimene taju/mõte või intiutsioon ei peta teid kunagi.

Selleks korraks sai kõik. Kuna Telegrammis olen pühade aeg vaid individuaalsetes kõnedes siis loodan, et tänane postitus aitab teil uue aasta esimeste päevadeni toime tulla ja näitab võimalusi sellest, millesse te ennast olete mässinud, väljapääsu siledamale teele eespool.

Elle Vihman