Tänahommikul Ninataga taskuid lugedes, ei saanud ma aru millest ta räägib. Uudiseid telekast ei vaata ja raadio mängis tööl vaikselt, nii et õnnetu juhtum jäi minul teadmata. Nüüdseks aga olen selgeks saanud, et kõnes olevas avariis sai surma üks meie aja suurimaid Preestrinnasi Ursula Liblik ehk “Karuliblikas” .
Inimene kes ei pidanud paljuks jagada oma valgust haavatud inimhingedele.
Kahjuks pole isiklikult tuttav temaga, kuigi mida rohkem seda nägu vaatan seda kindlamalt tulevad meelde pildikesed minevikust, juhuslikud kohtumised.
Öeldakse, et kohtumisi ei unustata need ei tule küll kohe meelde kuid need ei unune kunagi.
Tema teekond sai läbi, siin meie juures. Aeg oli edasi liikuda, Aitähh Ursula, et olemas olid.
pilt võetud siit.
YksikHunt mõtiskleb elust ja maailmast 
sa tead, et ma manan harva.. kuid seekord manasin … võtan ka vastutuse…
Nii hullusti ma neile ei soovinud, kuid abikätt nende jaoks olemas pole, kes kinni ei pidanud.. need 24 ….
Aga mõistmise panin kaasa .. ehk järgmine kord teavad, et ilmaasjata ei tehta kunagi midagi…
MeeldibMeeldib
Ehk ei olnud nende seas lihtsalt neid kes oleks seda NÄINUD
Inimesed ju suuresti rahaorjad igaühel oma tase.
MeeldibMeeldib
Ükskord sattusin ise samasse seisu, autol mu kõrvalt hakkas kapoti alt suitsu tulema. Mõtlesin, et kas keegi teine ei lähe appi, mõni meesterahvas või nii… Mina ei tea, kuidas see kustuti töötab jne. Aga kuna kedagi teist polnud, siis tuli minna. Hiljem selgus, miks keegi teine ei läinud. Sest neil polnud autos kustutit !!! Ülevaatusel käidi ilmselt sõbra omaga. Lollus muidugi, aga kokkuhoid vaesel ajal. Nagu siledate kummidega sõitminegi, et ega minuga ju ei juhtu…
Asjad pole alati nii, nagu nad näivad.
MeeldibMeeldib