Olen küll hunt kuid tunnen, et lendan. Olen tiivuline hunt. 😀

Hing on jälle vaba. Ohu teadmised leidsid kinnitust ja nendega sai vajalikult tegeleda. On ikka suur vahe Teada, et asjad on nii nagu nad on ja see, et saad teada, et ka reaalselt teiste silmis, kõik just ongi nii nagu sa Tead. Jutt on vaimus teadmisest, mis leiab füüsilises maailmas kinnitust.

Olen juba pool elu käinud seda teed ja ikka ja jälle saan kinnitust, et asjad mida südames tean leiavad ka sellisel kujul aset. Vahest on ikka päris raske, kui “Radari ” käima tõmbab ja sa pole teadlikult veel kellegi peale jõudnud mõeldagi. Sa lihtsalt tead,  keegi on lähedal kes sind vajab. 😛 Siis pole teha muud kui otsimisretkele. Sest rahu sa nagunii ei leia. Kui siis vaistu järgi ükskord kohale jõuad on üllatunud nii see, kes sind vajas kui ka sina ise – kuidas ma ikka teadsin?

Meie elud on omavahel sõlmes. Algselt pinnapealne tutvus võib meie elus muuta rohkem kui me julgeme või ka tahame uskuda. Inimene keda oleme oma elus vaid ühe korra kohanud (ja ei kohta nähtavasti enam iial) võib avada meie jaoks olulise ukse meie oma arusaamades. Seega – ärge kunagi alahinnake oma eksistentsi vajalikkust. Jaa ma tean, vahest on meil tunne, et me ei tee kunagi midagi õigesti, kõik on valesti ja kõigil oleks parem kui meid poleks kunagi sündinudki. Kuid see pole nii. Tehke väike fantaasia rännak. Võtke ette mingi periood elus aga selle erinevusega, et vaadake seda perjoodi kui võrrandit millest teid on välja jäetud. Millised oleks siis teile lähedaste inimeste elud?

Paremini on seda seletatud pea igaaastases jõululoos ” Imeline maailm “. Jahh see on film ja “muinasjutt” AGA kas ikka on. Kui paljud meie mured muutuvad olematuks kui julgeme seda jagada.

Olen tiivuline Hunt. Jälle kord sain kinnitust, et Elan ja mind ei unustata. Olen elus ja mu hing on vaba.

Päikest südameisse.