Kirik on meid õpetanud Jumal on kõigekõrgem ja inimene on kui põrm ta jalge ees. Loomad on aga hoopis roojased. Nende olemasolu õigustab vaid see, et nad hõlbustavad inimese elu. Milline toiduks, milline kehakatteks ja milline orjaks, tegema töid mida ise ei jaksa või ei taha. Ateismi võidukäigust tingituna öeldakse, et jumalat polegi olemas, kuid peetakse ikka kinni kiriku hierarhiast. Seega  MINA olen see kõige kõrgem ja MINA teen mida tahan.

Kuid Looja (Jumala, Suure Vaimu, Kõigevägevama) silmis on kõik elu ühepalju tähtis.

Igal vaid oma eesmärk siin elus saavutada. Seega, miks ei suuda me võtta looma kui elusolendit, kes on samuti siin ilmas mingil eesmärgil.

Ok sellest saaks juba uue postituse kuid mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. 😛

Loom inimese sees

Kui palju on nüüd neid kes kukuvad karjuma, et ei ole minu sees mingit looma. Nohh vaatame siis edasi

Iseloom — loom

Loomuomane — loom

Iseloomulik — loom

Juba kolm looma ja need on meie enda sees 😛 Ja siis veel  ISE ehk siis mina  kokkuvõtteks mina loom
Kõige kujukamalt on seda kirjeldanud Philip Pulman oma triloogias “Tema tumedad ained ” – “Kuldne kompass”, “Inglite Torn” ja “Vaigust kiiker”.
Seal on loom toodud inimesest välja.
Ta ei ole teistele varjatud kummaline meeltesegadus vaid reaalne elus, mõtlev ja rääkiv olend. See loom ei ole mitte mingi kõigega nõus olev ja kaasa koogutav tomp vaid iseteadlik ja sama uhke kui inimene kellega ta on koos.
Sellise loomaga sa lihtsalt pead õppima hakkama saama, sest kui vaja oskab ta sind ka karistada. 😀
Paljud ütleksid selle kohta südametunnistus
Kuid läheks õige ajas tagasi.
Indiaanlased – oma ajastu uhke rahvas. Ka nendel on inimese loomariigi vend väga tähtsal kohal. Noorukis saadeti Nägemuse Otsingule kui olid piisavalt tugevad et toitu tabada ja koda kaitsta. Tagasitulles anti neile nende tootemiloom – Väike talisman mis kujutas siis looma keda nooruk oma otsingul kohtas ja kes temaga RÄÄKIS. See oli tema Tootemi loom, tema juht ja õpetaja edasisel eluteel.

Vaatame siis terasemalt meie loomariigi vendi ja õdesi milline neist on meie isiklik loomolend või siis tootemiloom.

Kui inimene tunnistab oma sees olevat looma ja suudab temaga korralikult läbi saada suudab ta ka kurjemas maailmas iseendaks jääda ja ei muutu silmakirjateenriks.