Mina, kes ma olen rohelise maa ilu.
valge kuu tähtede vahel, vetepõue saladused,
igatsus inimese südames,
Ma kutsun su hinge tõusma ja tulema mu juurde,
sest mina olen Looduse Ema,
kes universumile elu annab.
Minust algab kõik ja peab minusse tagasi pöörduma
ja minu palge ees, mida armastavad jumalad ja inimesed
lase oma sisimal jumalikul iseolul kohtuda lõpmatuse joovastusega
Olgu minul kiitus südames ,mis rõõmutseb
sest vaata, kõik armu ja rõõmu tööd on minu rituaalid
Olgu teie sees ilu ja jõud
vägi ja kaastunne, au ja alandlikkus, lõbu ja austus.
teadke, et teie otsimine ja igatsus ei leia mind kunagi,
kui te ei tea saladust,
sest kui teie ei leia otsitut iseendas
ei leia te seda väljastpoolt iial
sest vaadake algusest peale olen ma teiega olnud
mina olen see, mis leitakse
soovide lõpul.Ilus. Ilus pöördumine inimkonna poole.
Sellega võib muidugi vaielda kuid samuti võib vaielda kirikuga. Vaielda selle teema üle kas vaimud on naissoost või meessoost on rumal. Naine suudab anda elu, kuid seda mitte ilma meheta. Elu alguseks on vaja nii mees- kui naisalget. Miks siis kakleme aegade algusest teemadel kas jumal on naine või mees?
Tean, et olen õhukesel jääl ja nii mõnigi hästi sihitud väide võib mu arusaama tõsiseid kahtlusi tekitada, kuid isegi see on hinge arenguks vajalik. Kui hing ei arene siis on see surnud. Jäik kinni hoidmine oma iidolist ei näita valgustumist vaid on kahjuks lihtsa rumaluse tundemärk. Homo sapiens pidi tähendama mõtlevat inimest kuid ei ole ju eriline mõtlemisvõime näitaja kui korrutatakse seda, mida on ette kirjutatud kuid ise sellest arugi pole saadud.
Olen tihti sattunud tuliste vaidluste peale, mille põhjuseks on erinevad arusaamad elust. Kummalisel kombel on nendes alati kibestumine. Tekib küsimus ,et kas see kes hirmsal kombel ründab teiste arusaamu ja väidab et me oleme kõik roojased ja tema on ainus valgustunu ja teistel pole õigust oma nõuandeid jagada kuna ta pole vääriline, on tõesti omadega oma usus pimestunud või üritab ta endale tõestada, et ta on selline hea ja ilus…???
Mõtlemisainet kuipalju 😉
Niipalju siis selleks korraks.
Pilt on algselt pärit siit
YksikHunt mõtiskleb elust ja maailmast 
Tegelikult tuleks sellisele kibestunud inimesele kaasa tunda. Ma ise olen temaga oma blogis ( veebruaris) vaielnud ja ka muidu jälginud tema blogielu. Kurb ja uskumatult piiratud! Loeb tarku ütlemisi ja neid tõlgendades pöörab need tarkused kõik pea peale.
Mida tema elu meile õpetab?
MeeldibMeeldib
Tegelikult õpetab ka tema elu meile nii mõndagi . Esteks kasvõi seda ,et kui enese juures hakkame märkama samu jooni on viimane aeg ennast muutma hakata . Mida iganes aga temasuguseks kibestunuks ja teisi süüdistavaks üksikuks hingeks ei taha ma kohe kuidagi muutuda .
Iga kohtumine , olgu või selline blogimaastikul , muudab meid natuke .
MeeldibMeeldib
Aga see kõnealune blogi on nüüd vist kinnine, ei saa eriti aru, mis juhtunud on vahepeal…
Mõnes nõttes, kuna tausta tean, on mul lihtsalt kahju, et kõik nii on läinud… Eks haavad ole veel värsked ka, kibestumus ju suur. Või olen mina siis nii tundetu tükk, kes oma samalaadsetest jamadest kergesti ja kiiresti üle sai 😉
MeeldibMeeldib
😉
Ehk lihtsalt põhjuseks see ,et leidsid eneses jõudu ja tahtmist elada . Aga kui inimene ei mõista ,et kõik mis ta teeb on tema enese kätes , siis ei taha ta sugugi “porilombist ” püsti tõusta ja edasi minna .
MeeldibMeeldib